Lennundushuvilistele: turvajuhend, mida vaadatakse hoolega.
Mai keskel tellisin tavalisest foto-netipoest filtreid ja kauaigatsetud hallkaardi, aga lubatud 2–5 tööpäeva asemel jäi tellimus toppama rohkem kui kuuks. Kõik muu kaup oli olemas peale filtrihoidiku. No paar päeva tagasi kirjutasin siis, et kui nad esmaspäevaks filtrihoidikut saanud ei ole, siis saatku muud asjad ära (küll ma filtrihoidiku mujalt hangin). Sain vastuse, et seda toodet enam ei tehtagi, st on olemas küll sama filtrihoidik, aga komplektis vanasti olnud kataloogi asemel on nüüd teine, kas see kõlbaks. No muidugi kõlbaks! Ometi hakkavad asjad liikuma. (Meenutatagu, et eelmisel suvel oli neilt ostetud objektiiv rikkis ja selle vahetamine kestis kaks kuud.)
Saan läbi lennukit Ju 287 käsitleva padjaraamatu. Ülipõhjalik, räägib ka muudest ettepoole nooljatega tiibadega lennukitest. Osa, kuidas Junkersi (ja teiste Saksamaa lennukitehaste) töötajad Venemaale sattusid, on nagu põnev seiklusjutt, kuid ah nii tuttav: esiteks pidanuks Jalta kokkuleppe kohaselt Saksamaa lennukitööstuse üldse ära lammutama, aga N. Liit ütles, et tutkit, küll te meie heaks töötate, kui me teile nälgivaile sakslasile selle eest süüa anname ning teid ja teie pere maha laseme, kui te sellest kuskil iitsatate. Siis „äkki” leidis N. Liit, et ohoh, Brandise hoovõturada on liiga lühike, teie huvitava lennukiga ei saa katselende teha, peab katsetamise üle viima Rechlini lennuväljale. Rechlinis leiti, et ohoh, ka siin on rada liiga lühike, tuleb teha pikemaks; aga ehitustöödest hoolimata on vaja lennukit katsetada. Ju 287 peainsener Baade soovitab mokaotsast, et äkki katsetaks siis Poolas või Venemaal. Poola mõttele ollakse vastu, et ei saa, vaja oleks kokkulepet Poola valitsusega. Venemaal ka ei saa, sest mismoodi toome äkki 150 vaenlast ülisalajasse lennukikatsetusbaasi. Mõne aja pärast aga kinnitati, et kuna te nii väga tahate, siis tuleme teile vastu ja 45 meest võib tulla Venemaale lennukit pooleteist kuuks katsetama. Esimene Li-2 täis lennutati seejärel Venemaa poole; kaasa kästud võtta ka must ülikond, et nad viiakse Suurte Teatrisse. Mahajäänud saanud korra neile helistada ja uurida, kuidas Venemaal läheb. Torust kostnud segast läbu, et nad olevat just tulnud ooperist ja panevad pidu ning lennukikatsetamine läheb hästi. Hiljem mõistagi esimene rühm ütles, et nad ei tea sellest telefonikõnest – ega ka ooperist ega peost – midagi. Siis tulnud järg teise Li-2 täie Venemaale viimiseks, vahemaandumisega Posenis (praegu Poznan), kus sakslasi lennukist välja ei lastud, aga sisse tuli N. Liidu ohvitser, kes teatas, et ei ole te Venemaal midagi poolteist kuud, vaid poolteist aastat, ja kirjutage avaldus, et teie pere teile järele saaks tulla. Sakslased ei tahtnud ja kobisesid, et küll ükskord ka teile oma Nürnberg tuleb. Venemaal maandudes oldi väga lahked ja pakutud, et kirjutage avaldus uuesti; kui sakslased ikka ei tahtnud, öeldi, et tegelikult ei ole vaja, sest perekonnad juba sõidavadki Venemaa poole. Tuleb ju tuttav ette? Ja katselendudel olnud hiljem lennukeil paagid pooltühjad, sest täis paagiga oleks ju sakslased saanud N. Liidust minema putkata (ning kõik N. Liidu lennukid oleks neist kaugele maha jäänud), ja Baadele ei antud mingi asjatoimetuse pärast Moskvasse sõidu luba, et ei ole usaldusväärne, kuigi ta töötas salajasel lennuväljal ja tegi sealt katselende, seega teadis paljusid sõjasaladusi nagu raadiosagedusi, varulennuväljade asukohti ja teisi katsetatavaid lennukeid – aga näe Moskvasse sõiduks ei kõlvanud! Ning lõpetuseks ei ole ilmselt vaja lisadagi, et 1946 pluss poolteist aastat võrdus 1950. aastate algus, mille vältel Baade leiutas veel paar muud suurt reaktiivlennukit ning Tupolevi lennukite (sh Tu-134A) peateliku tõmbamine tiivagondlisse on just tema leiutis.
Sinsheimi mannekeeniportreed jätkuvad, aga ei ole veel poole pealgi!
4 comments:
ei puutu küll asjasse (või kui, siis et suur ja lendab), aga otsisime ENETist, et kuda see vaablane oli inglise keeli. Mispeale tema küsib viisakalt, et ehk otsid hoopis midagi sellist: araablane
kaaslane
maalane
saarlane
samblane
taanlane
vaenlane
varblane
Vaablane või araablane, tõepoolest :)))
'Vapsik' tuleb tippida, muideks.
Kinnitus 'expact'.
Lihtsam meetod eluslooduse vastete otsimisel on teha seda ladina keele kaudu: vapsik või vaablane on Vespa nagu Itaalia motoroller.
jah, aga siis ei saakski teada, et võibolla ma otsisin hooopis araablast või saarlast:)
1995. a paiku ei tundnud Word Perfecti speller sõna Internet ja pakkus selle asemel sõnu interned ning internee.
See saarlase, taanlase, vaenlase jne loetelu meenutab, kuidas Vene ajal oli „Kalevipoja” XX loo read teisel päeval tatarlasi / venelasi virutamas mitmes trükis tsenseeritud kujule teisel päeval tatarlasi / vaenlasi virutamas. 1947. a väljaandes olid reanumbrid veeru kõrval, sealt oli näha, mis oli välja jäänud. Mõnes eriti siivutus kohas oli pandud punktiir, nagu näiteks Peipsist läbimineku kohas (1975. a väljaandes lk 135) need neli rida, mis algavad sõnadega oi, oi, vaata oidukesta.
Ja 1955. ilmunud „Eesti luule antoloogia” I köites on luuletuse „Mats alati on tubli mees” lõpp vormitud kujule mats võtab mütsi maha küll, / siis seisab see tal põues, / see sünnib toas, t e a t e r i s, / kuid mitte mõisa õues (sõrendus originaalis).
Post a Comment