Tööl on kuumus arutu, vasaku käsivarre alla tekib higiloik. Toanaaber on skeptiline, kas akna avamine aitab; aga õhk hakkab vähemalt liikuma, ja kui õhk on kehatemperatuurist jahedam, siis tekib jahutav toime.
Teadusajakirjanduse saavutustest kirjutab The Guardian. Sama blogi kirjutab ka meelelahutuse saavutustest.
Pärastlõunal suure tõlketehnikaprojekti uue kasutajarühma koosolek, mille eesotsa olen sattunud. Sama projekti teises kasutajarühmas olnuna tean õnneks, et asi ei ole pooltki nii hull, kui paistab.
Film In the shadow of the Moon (2006). Lihtsakoeline, enamik elusolevaid Kuu-astronaute – kes kõik on vähemalt 75 a vanad – nõnda palju siis Maa orbiidilt väljas väidetavalt ohustavast kiiritustõvest! – räägib Kuu-lendudest, juurde näidatakse erandita autentseid filmilõike. Häid mõtteid, nagu et kui konspiratsioonihuvilised väidavad, nagu filmitud Kuu-lend hoopis Arizonas stuudios, siis miks pidanuks seda tegema kaheksa korda? Buzz Aldrin ei ole senini üle saanud sellest, et tema astus Kuu pinnale teisena. Neil Armstrong filmis ei osalenud, aga Apollo 11 meeskonnast osaleb see-eest senini terava mõistusega Mike Collins, kes tiirles juhtmooduliga seni ümber Kuu, kui Armstrong ja Aldrin Kuu peal olid. Üks Apollo Kuu-mooduli mitmest nõrgast kohast oli, et Kuu-mooduli sellel osal, mis Kuu pealt pärast ära lendas, oli üksainus rakettmootor, ja kui see oleks alt vedanud, siis olnuks mõlema kuundunud astronaudiga kööga. Selleks puhuks oli valmis tehtud koguni USA presidendi pöördumine rahva poole, mille algust filmis näidatakse. (Filmis ei räägita, et seda olekski peaaegu vaja läinud, sest selle mootori lüliti hoova olid umbes telefoniputka suuruse sisemusega Kuu-moodulis skafandritesse rõivastatud Armstrong ja Aldrin kogemata ära murdnud ning Kuu-mooduli piloot Aldrin vajutas mootori lülitit pastakaotsaga, mis olevat tal senini klaasvitriinis alles.) Muide, eks ka Venemaa pidas 1960. aastail mehitatud Kuu-lennu plaane (mis aga lõppesid seetõttu, et katsetatavate kanderakettide plahvatamist ei suudetud kuidagi peatada), neil oli see probleem teoorias lahendatud väga nutikalt: enne mehitatud lendu oleks Kuu peale kaugjuhtimisega kuundatud teine Kuu-moodul, mehitatud moodul oleks kuundatud selle lähedale ja juhul, kui mehitatud mooduli naasmisastme mootor ei oleks käivitunud, oleksid kosmonaudid lihtsalt kõndinud teise moodulini!
Mõne nädala pärast saab inimese astumisest teisele taevakehale ju 40 aastat, ärgem seda unustagem, isegi kui Eesti ajakirjandus sellest ei kirjuta.
Mu alma materi raamatukogu ülemises kahes keldris olid sariväljaanded ja kord oli selline, et läks tudeng ise keldrisse, valis soovitud väljaande välja, täitis laenutamispaberi ja läks ajakirja või raamatuga minema. Seal oli NASA sariraamatuid umbes kuus riiulimeetrit, mille Kuu-raamatud (sh iga lennu kohta sadade fotode ja sideüleskirjutustega paksu esialgse aruande) kõik ajapikku läbi sirvisin/laenutasin, lõpuks raamatukoguhoidja imestuseks, sest mu teaduskond oli risti vastupidine, kui mida võinuks Kuu-temaatikast eeldada.
Eile Sinsheimi pildi taustal olnud mannekeen suuremalt. Taga Vene Villisel on märk sellest, et teksti on kirjutanud keegi, kes ei oska vene keelt üldse. Mannekeeni käte asend toob meelde V klassis peetud altvedamismängu, mis algas sõnadega „võta mu käest kinni”.
No comments:
Post a Comment