11.7.09

L, 1047. päev: ehitan

Loen innustavat raamatut vendadest Hortenitest ja üritan pildistada lillekastide kohal hõljuvaid mesilasi. Mõlema ajel asun ehitama rakist, mis näitaks 1:1 makro kaadrit ja teravustasandit. Materjal on keerutatud traat (selline, millega Riia šampusel kork peal püsis), mida on trelli, tangide ja kaitseprillide abil 1 mm terastraadist väga lihtne ise teha. Teen rakise jaoks teise rakise (metarakise?), mille peal saaks juppe vajalikus asendis kokku kinnitada, ja tuvastan, et ega mul tegelikult epoksiidliimi ei ole. Momentliim juppe koos ei hoia, mistõttu kõnnin Kõrgmetsa maksimarketisse ja otsin seal vähemalt kolmveerand tundi jootetõlvikut. Leian, kus riiulis on leeklambid (koos nende gaaskütusega!), suruõhuseadmed ja keevitustarvikud, aga jootetõlvikut netu. Kolmandal läbikammimisel leian, et see on ühe riiuli otsa küljel. Muid elektritarvikuid kah, nagu uus pikendusjuhe selle asemele, mille lüliti enam ei tööta.

Kuigi paljud teadmised ja oskused tulevad elutarkuse kogunedes, ei juhtu seda jootmisoskusega, mis on ikka sama mannetu kui eelmine kord, mil joota üritasin (1994). Jootmisoskus on pärilik küll, aga läks isalt vennale.

Aga rakise pulgad kinnitab täiesti rahuldavalt kokku kahekomponentne metalliliim.

Näen poest naastes kaht harakat, kellest üks on alles noor (väiksem ja saba ei läigi), tema kõrval on harakavanem, kes õpetab, kus lillepeenras on magusaimad palad.

Suguvõsa andmebaasi ümbertõstmine ühest arvutist teise (täiesti töötab, kui installida programm teises arvutis uuesti ja andmefailid vanadega üle kirjutada, heheh). Leian üles salasõnaga originaalplaadi, mida viimati nägin kaks aastat tagasi; ongi täpselt samas kohas (ega tegelikult mu korteris neid kohti eriti palju ei olegi, kus võiksid asjad olla). Vista kohe kindlasti ei ole ette nähtud Win 3.1 programmide käitamiseks. Rõõmustan pärast mõne iidse dll-faili lisamist, sest programm hakkab üpris rahuldaval viisil tööle.

Auto+Technik Museum SinsheimTänasel Sinsheimi pildil on jalaväelane viljarikkast Venest. Ärge sellel pildil suurendamiseks klõpsake, pärast ei saa enam rahus magada.

2 comments:

urk said...

nii hull see asi nüüd pildiga ka ei ole.
Liimidest: kord üritasin mingi Moment-tüüpi asjaga tagasi liimida õlgedest soku (jõuluehe) sarve. Tulemus: näpud kleepisid nii kokku, et mine või kirurgi otsima, sarv ei mõhkugi.

AV said...

Liim oli järelikult vedel tsüanoakrülaat- ehk nn superliim. Kui sõrmed kinni jäävad, siis on see just õige CA-liim (sest nende esialgne kasutus olnudki haavaliim).

Teoorias saab sõrmede kinniliimimise korral kahesugust abi: 1) ürita lahustada atsetoonis; 2) oota neli-viis päeva, siis tuleb ise lahti. (Viimast soovitas üks läti kasutusjuhend CA-liimi silma sattumise puhuks.)

CA-liimi kasutamisest mudeliehituses ja selle ohutushoiust võiks pidada terve loengu ☺