Küljendus on töödelnud faili uuesti, seekord õiget faili, ja tulemus on ilus.
Saan bussis läbi Kreutzwaldi „Lembitu”, mis on see kummaline teos eesti kirjanduses, mida 42 aastat (alatest postuumsest avaldamisest 1885) ülistati teiseks „Kalevipojaks”, kuni noor tudeng Ado Säärits avastas 1927 ülistajate suureks piinlikkuseks, et 8/9 Kreutzwaldi „Lembitust” langeb kokku šveitslase Josef Viktor Widmanni eepilise luuleteosega „Buddha” (1869), mida Kreutzwald on Eesti oludesse mugandanud ja tõekspidamisi pisut ringi teinud; sellest ilmus 2003 põhjalik uurimus. Jõuline, aga segasevõitu ning Lembitu eksirännakutest puudub oluline jupp, vähemalt esmatrükis.
Täna saabub fotopoe pakk (mille tellisin mai keskel): no ühe tellitud filtri asemel on kaks ja kahe adapterrõnga asemel üks.
Ühendust võtab sugulane, kellest ma täpselt ei tea, kas see on see sugulane, keda Google tunneb võtmes „grupiviisiline relvastatud röövimine” ja „president ei andnud armu”, või tema vend, mistõttu vastan väga ettevaatlikult. Järelekontrollimine seletab, et siiski vend.
Ükspäev, kui ei olnudki vihma sadanud, mõtlesin, et peaks äkki lilli kastma, aga igaks juhuks vaatasin alla – korrus allpool oli täpselt vasakpoolse kasti all rõduserval röötsakil napis riietuses portugali vanahärra, kes rääkis telefoniga. Ta oli seal ja rääkis kolm tundi, mistõttu kastmine jäi ära, sest ujukist parem veemahuti täitumise tunnus on see, kui ülevoolust hakkab vett välja sorisema.
Veehuvilistele veega seotud uhhuu loetelu. Nagu näete, on seal ka magnetiga katlakivieemaldid ja vee „ioniseerimine”, mida esimest saab Eestis osta ehitustarvete kauplusest ja teise seadmed olid olemas vähemalt Mustika Prismas.
Tänaselt Sinsheimi pildilt on näha, et õuduste galeriis on ka loomi, mitte ainult inimesed.
No comments:
Post a Comment