16.11.07

R, 539. päev: lollina, lollina, suure pika lollina

Toimetan mahukat õppematerjali, mille originaalis on – minu tõlkijakarjääri jooksul tarbetekstis esimest korda – väljend f*ck off (minu väljajätt). Muidugi mingi sõimamist sisaldava olukorra kirjelduses, aga ikka; luban teistel Kirikmäe kolleegidel, kelle tekstides selliseid mahlakusi ilmselt ei esine, minna kadedusest roheliseks. Eesti tõlkes seisab selle vasteks „kobi minema”, mis on vast tsipa liiga läbi lillede. Samas liiga jämedaks ei saa ka minna, sest siis jääks õppetund ohjeldamatu naeru pärast seisma.

Kunagi tõlkisin ühe autofirma tehnikute õppematerjali, kus valgustati ka firmafilosoofia põhimõtteid, koos nende nimetustega firma „emakeeles”. Kujutasin oma onu (kes veidi varem oli töötanud otsapidi sama firma tehnikuna) seda lugemas – ta hakanuks kindlasti valju häälega naerma. Seega tuli leevendada nende eesti keeli rõvedavõitu kõlavate sõnade visuaalset mõju (originaalis oli lihtsalt sulgudes sõna, eesti tekstis tuli sulgudes sõna ette selgitus, et see on X keeles nii ja naa).

Õhtu poole hakkab kostma õige nõrka muusikat. See tuleb välisukse korruselt, kus on kohvikus mingi pidu. Vastu tuleb nii veidras riides umbes 60-aastasi daame, et nende kõrval oleks AbFabi Bubble väga tõsises mõttes tagasihoidlik. Mida edasi, seda hullemaks läheb: välisukse ees teeb suitsu seltskond, kellest vähemalt kaks on afroparukates ja küllap krimpleenist liibuvates psühhedeelsetes kostüümides meesterahvad. Kella juures on seinal suur silt Grease (e k 'tahke määre') ja Vespa motoroller; kõige selle peale kangastub mulle, kes ma muusikale ei tunne, miskipärast Koit Toome.

Eestist saan teada, et Eesti Posti arvates tähendab väljastamisteatele kirjutatud „postisaadetist hoitakse postiasutuses kuni 16.11.2007” seda, et sellel päeval saadetist seal enam ei ole. Et sinna juurde käib veel see, et mitmekordset volitust tahetakse ära võtta, sest postkontoris puudvat paljundi, millel teha postkontori jaoks koopia, ja nõudmine kirjutada kättesaamise allkiri juba enne saadetise kättesaamist, viskab mul lõpuks üle ja kirjutan tarbijakaitsesse.

Õhtul vaatan vana ulmefilmi Alien (1979). Lähemal vaatamisel meenutab naispeaosaline väga inglise naljasarjas Not the Nine O'Clock News (1979–1982) olnud ABBA-sketšis seda daami, keda kehastas Griff Rhys Jones ja kelle kohta käisid laulusõnad one of us is ugly. Aga Alieni suur võlu on teadagi H.R.Gigeri näputööd, mille eest ta sai Oscari. Šveitsi-ajal oli ühe kaaslasega, kellest sai hiljem arhitekt (märksõnad Samuel Langhorn Clemens ja Helen Zweifel), korra jutuks, et kui õige läheks „sisearhitekt” (nagu seisis Zürichi telefoniraamatus) Gigerile külla, aga see mõte jäi kahjuks edasi arendamata. Nagu jäi mul tegemata ka matk joa juurde, mis on pildil Katarakt.

Bloggeri kinnitussõna on praegu debluti. Võin seda pakkuda eksootiliseks eesnimeks. (Ema olevat ülikoolis tuupinud ladina nimetusi nõnda, et rühmaõdedest ühel oli nagu laps Cucurbita Pepo, teisel Solanum Tuberosum jne.)

No comments: