Täna kostab päev läbi ukse tagat kopsimist ja jutukõma. Õhtul näen, et umbes reedest seina najal seisnud pildid on üles riputatud. Märgitagu, et koridor on umbes poolteist meetrit lai. Kohe minu toa ukse taga on pilt, millel peaks olema ooperikummitus; see on ligi neli ruutmeetrit suur. Nurga taga, trepi pool on abstraktne pilt, veel suurem; väga raske on aru saada, mida see kujutab või miks see on maalitud. Vahest kujutab kunstniku sisemist lõhestatust.
Õhtul on äike ja püüan jälle pilti teha, et äkki saan pildile püüda välgunoole. Kui veerand tundi hiljem lähen minuti takka klõpsivat fotokat vaatama, on äikesepilv kadunud ja tähed siravad. Teen öösel uue pildiseeria, mille teen hiljem mõnesekundiliseks, 2700× kiirendatud videoklipiks: tähistaevas pöörleb ja äkki läheb valgeks.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment