...tavatses mu kadund isa, kes ei pidanud viisi, augusti lõpu vihmaste ilmade puhul laulda, kui ma ei tahtnud kooli minna.
Täna kallab terve päeva. Bussipeatuste lähedal näen mitut soliidses riides inimest mappe pea kohal hoidmas või äkitselt jooksu pistmas. Alles õhtul poole kaheksast keerab äkki (poeskäigu aja jooksul) selgeks. Kella kümnest hakkab müristama ja on pisut äikest ja veel kord värsket äikesevihma. Sätin fotoka pildistama, et äkki õnnestub saada pildile äikesenool, aga kui lähen veerand tunni pärast vaatama, on sadu lõppenud ja tähed siravad.
Päeval oli tööl rohkesti rabamist ja jooksmist.
Unustatud tähtpäevadest: täna saab 65 aastat nn Juminda miinilahingust, ühest ohvriterohkeimast merelahingust ajaloos üldse (Mati Õuna hinnangul vähemalt 12 000 hukkunut), kui Tallinna 1941. aasta evakueerumisel jõudsid Tallinnast lahkunud laevadest tervena Leningradi vähesed.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment