29.5.12

T, 1931. päev: Der Vogelfänger bin ich ja,
Stets lustig, heißa! hopsasa!

Hommikul „tunnine” koosolek, mille teema kokkuleppimine kestab 25 minutit ja mille juhataja vastab küsimustele veerandtunniste illustreeritud loengutega. Koosolek läheb poolteist tundi üle ja pärast on muidugi jube kiire.

Pärastlõunal on teine koosolek, kolmetunnine esitlus, mille teise poole lõpust üle tunni pälvib põhitähelepanu mitte toote imeline ületulev versioon, vaid tuppa lennanud tutt-tihasepoeg. Tema asukohta ja tegemisi laes, seina ülaääres, laes rippuva videoprojektori peal, kapi otsas ja koridoriakna ääres jälgib enam-vähem pidevalt kogu kuulajaskond ning sageli ka esitlusrühm. Koridori hiilitakse helistama väga ettevaatlikult (et lind ei satuks koridori, kust väljasaamine on väga keeruline). Aplausi pälvib mitte niivõrd unistuste toode, vaid käesolevate ridade autor, kes teisel katsel võtab linnu ettevaatlikult kätte ja laseb aknast lendu.

No comments: