L, 978. päev: mis imelik kast see on?

Öösel rõdul maipõrnika pildistamine, siis hindan õppurikirjutist, mille teemaks ajukepp. Üritan end talitseda ja olla õiglane, nõndap saab see hindeks C ja peamiseks kommentaariks, et ei ole objektiivne. Järgmisel aastal võtan ma ajukeppimise teemavalikust välja.

* * *

Päeval eesti seltsi matk. Alla mäest, üles mäest ja uuesti alla mäest. Tõusul peetakse kaarditundjate seltsis sõjanõu ning valitakse lühem järsk tee, eriti kui keegi niikuinii vahest aru ei saa, kuivõrd laugema ja pikema tee äärest on märgised ümber kantud järsema ja lühema tee äärde ning kellelgi muul kaarti ei ole. Maastik on aga sihukene, et kui peetakse 20-minutine söögipaus, siis ollakse eelmisest suuremast (veerandtunnisest) peatuskohast, kus oldi ligi poolteist tundi tagasi, linnulennul juba pisut üle kilomeetri kaugusel.

Seekord taipan lõpuks, et kui keppe käes ei hoia, võib need vöötada seljakoti rihmade ja kere vahele. Ei sega pilti tegemast ega midagi, ainult äikesega tuleb olla ettevaatlik.

Jutuks tuleb Google'i masintõlge eesti keelde ja eesti keelest, muidugi mõista Estonia is not afraid of boobs ning ka see huvitav ja kohati lausa riimis tõlge: link.

Esimesel laskumisel on mäeharjal rada nii kitsas, et ATV-ga tuleks sõita kahel rattal. Kaks peidetud karpi saavad leitud ja üks karp saab ka peidetud. Võrepõrandaline ülalt-palju-kõrgem-ja-kipakam-kui-alt-vaatetorn on. Söögipaus on ja kohvik on. Lõpuks saab teada tarvilise tarkuse: kui raudtee ääres nalja teete ja rongile järele lehvitate, et vaadake, „meie” rong läheb, siis enne naljategemist kontrollige sõiduplaani. Võib nimelt juhtuda, et kes pärast naerab, naerabki paremini!