L, 2840. päev: laupäev

Ilus ilm, mõtlen, kas peaks äkki minema rattaga sõitma.

Käin hoopis poes: maksimarketi tööstuskaupade osakonna käsitööriiulilt valmissilmad (mida ma siiski ei paigalda, sest näevad välja, nagu oleks siga tugevas narkojoobes) ja varuks 20 mm puitkuulid (mida kasutan), jalgrattakindaid ei leia. Edasi lähen matkakaupade poodi, kuhu sisenedes taban ühe riiuli tagant nais- ja meesmüüja üksteise embuses ja musitamas, mind nähes kargavad nad kui samamärgilised magnetid ükstestest eemale ja tervitavad kooris. Sealt sõrmi katvad jalgrattakindad ja mitmesuguseid helkureid. Koerapoest krõbinaid. Oli plaan minna ka jaama telefonipoodi (küsima, kuidas saab uue SIM-kaardi) ja sealt elektroonikakaubamajja või ka naaberlinna omasse, aga ei lähe.

Sea lihvimine hakkab saama valmis: sedapuhku olen lihvimist mehhaniseerinud, kui vähegi võimalik (akutrell, mitmesugused tillukesed lihvkettad). Leian, et 15 mm silmad ei sobi, saen 20 mm kuulidest 15 mm segmendid (nagu on suurel seal 60 mm kuulidest 45 mm segmendid). Ma ei tea, mis puit see on, aga nii kõva puitu ei ole ma kunagi varem saaginud. Kuidas 20 mm kera käes hoides saetakse, on just sama raske kui te ette kujutate, aga imelisel kombel kätte ma ei lõika. Segmenditaguse lihvimine on ka paras vigur. (E ükspäe märkis, et iga kord, kui ta on ära, vallandub mul käsitööpuhang – aga põhjus on lihtne: ma saan käsitöötada tema laual ja pidada kolikambris lihvimisnurka, mida vahepeal puhastama ei pea.)

Uue sea jalad koosnevad 2 mm messingvardast ja kummaski jalas on kaks jootekohta. Olen uhke, eile tuli jootmine elus esimest korda välja, tänagi joodan. Tehnoloogiliselt on asi keerukas, sest mu oskuste juures kuumeneb joodise sulamistemperatuurini ka messingvarras ise ja kummalgi jalal on kahe jootekoha (sõrad; hüppeliiges) vahe ainult 2 mm. Ehk siis teist jootes võib esimene lahti sulada. Joodan esimeseks sõrad (klammerdades ühe sõraga labajala ja teise sõra puitalusele), teiseks hüppeliigesed (samuti klammerdades labajala puitalusele, samast kohast kui enne, nii ei tule sõrgade jootekoht lahti). Pärast pisut enne jalgade paigaldamist tuleb üks hüppeliiges lahti, mistõttu ohkan ja mätserdan kummagi labajala tugevdusena kohale hoopis Pattexi epokitti (millel selgusid olevat suurepärased kivinemis- ja kleepimisomadused).

Aga neljapäevase epoliimi kohta on mul öelda mitu paha sõna. Osta ikka kvaliteetliimi! Margi järgi: Bostic, Pattex, Uhu, ka Henkel. Aga see Prantsusmaa ime on pärit mingist senitundmata firmast, kus 90 sekundit (millega pidavat liim pärast segamist kõvenema) on tegelikult 90 minutit ja nii kaua kinni hoida ei ole aega kellelgi, mistõttu uue sea kehaasend tuleb teistsugune kui suurel (ja ka kärss sai paika muus asendis).

Kärss koosneb käsitööplastiliinist, mida kõvendatakse ahjus kuumutades (110 °C, pool tundi). Väikesel puittükil, püsti hoiab aluse aukudesse paigaldatud kärsa kanderakis (see, kus küljes on mu kaks esimest õnnestunud jootekohta). Plastiliini värvus on päris rõve vaarikaroosa, aga hiljem värvin niikuinii.