E, 2814. päev: eksam

Uus bussiraamat, kust (lk 12) saab teada, et enne digitaliseerimist viimane kord, kui teadlasi lasti kättpidi Prantsusmaa rahvusaarde, Villard de Honnecourt’i visandiraamatu juurde, olevat turvanõuded olnud sellised, et käsikirja juurde lastud teadlased tohtisid kanda ainult kindaid ja aluspesu.

Vähe tagapool on teine huvitav mõte, kui arutatakse, millal lõppes keskaja tehnika; et kui muidu peetakse keskaja tinglikuks ajavahemikuks aastaid 500–1500, peetakse mõnikord hiliskeskaja tehnikat kuuluvaks uusaegse tehnika juurde (et piir läks kõrg- ja hiliskeskaja vahelt, st musta surma ajast). Nimelt autor leiab, et kui 16. ja 17. sajandil uusi põrutavaid tehnikaavastusi ja -leiutisi ei tehtud, vaid ainult arendati hiliskeskajal leiutatut edasi (uued leiutised tekkisid alles tööstusrevolutsiooni ajal, 18. ja 19. sajandil), läks keskaja lõpu tehnika hilisema aja omaks sujuvalt üle ning midagi ei takista ka siin võtmaks kokkuleppeliseks lõpuks aastat 1500.

Et varakeskajal koondus tipptehnika kloostrite juurde (nt vesiveskid, uued maaharimisviisid), kõrgkeskajal võtsid selle üle linnad, hiliskeskajal koondus tipptehnika erakapitali juurde (valitsejad, kellel oli uuendusteks raha ja väge). Ning keskaja lõpus hakkas tekkima isegi patendindus, kuigi seda teemat on uuritud veel vähem kui valdkonna muid teemasid.

Liftis saksa k kursusel olnud töökaaslane K, kes näeb mul näpus raamatut ja küsib, et ega see ometi saksa keeli ole. Vastan, et on jah, ja et enamik loetud raamatuid ongi saksa keeli.

(Villard de Honnecourt’i visandiraamatus on ka ainus autentne täpne keskaegne kiviheitemasina joonis – aga kahjuks ainult alusest, pealisehitise joonise leht on kadunud.)

* * *

Õhtul kiire jooksuga bussi peale, olen keelekoolis tervelt veerand tundi enne tundi kohal. Selgub, et reedel jäid kooli ukse taha tervelt pooled. Õpetaja pakub, et teeme suulise eksami homme. Prantsuse onkel protestib, et miks homme, vabast ajast. Õpetaja, et hiljem enam ei saa, sess lõpeb teisipäevaga. Prantuse onkel pakub, et aga teeks täna. Õpetaja rehkendab minuteid ja leiab, et täpselt jõuab. Seega aetakse siis ülejäänud klassist välja ja kahe-kolmekaupa lastakse sisse ning vastanud võivad minna koju.

Koridoris on olukord pinev, kreeklane palvetab näiteks, nii et palvehelmed plaksuvad. Seda ka osaliselt muu jutu vahele.

Kui ette saame, on mu arvamus, et olen hästi kaval, panen end jälle inimeste juurde, kelle suust kisu juttu nagu tangidega (nagu see oli aasta tagasi), seekord väga vale. Kahel vabal teemal rääkides valivad nad mõlemad just need kaks teemat, mida oli ette arvata (eelmine puhkus; ideaalne kodu), ja vuristavad päheõpitud teksti nagu nr 40 niiti. Ühel läheb ühes kohas segi ja ta ei saa aru, mida õpetaja tahab.

Aga see-eest mina… täiesti eksprompt. Kohati, näiteks enda tutvustuse peale, mis pärast kolme semestrit on samasugune kui pärast üht, on täitsa piinlik (sest ega mu aktiivne sõnavara nii suur ka ei ole kui passiivne). Kui pärast ära lähme ja teised kaks on juba koridoris, tänab õpetaja mind improviseerimise eest, ja mul on väga-väga piinlik, sest ei tea, mida see peaks tähendama, sest õpetajal on komme öelda ükskõik millise vastuse peale niigi alati, et kõik oli väga tore ja super. E pärast küll arvab, et küllap arvamus muutus hetkel, kui mainisin hobiks lugemist ja õps küsis, kas õpitavas keeles ka, hahaa, ja vastasin, et pisut muide jah, sest alles reedel tõin postkontorist valla ajalooraamatu, kus mingi osa on kohalikus keeles (vähemalt pealkiri).

* * *

Koeral käpp haige ja paistab ka, et nädalavahetuse ekstsessid siinmaise mobiiliga on murdnud selle USB-pesa ühenduse.

Šp ei taha üldsemitte käia (hommikul ka juba ei tahtnud, ma ei saand algul aru, tirisin ta kuudist välja, talle see ei meeldinud), parema tagakäpa sisemise varba all oli punetav laik.

Õhtul on parem tagakäpp väga paistes, sisemine varvas on mitte otse, vaid umbes 70° sissepoole. Loomaarsti ei saa kätte, kuulan automaatvastaja teadet viis korda ja üritan saada aru siinkandi keeles öeldud mobiilinumbrist (abi saab lõpuks …prantsuskeelsest numbrist!), aga ei saa teda mobiilil kätte.

Puhastan käppa iga paari tunni tagant, puhastan kaks korda Šp hambaid (et kui ta niikuinii käppa lakub, ei topiks ta suust haava uusi baktereid), võtan Šp diivani peale, ta väriseb, katan pusaga kinni (mis ühtlasi takistab tal käppa lakkumast). Sööb, aga ei joo. Jalutamas käime kotiga, väheste lumelappide peale (et seal on vähemalt suhteliselt puhas ja külm leevendab pisut valu).