R, 2839. päev: täna teen seina peale suure risti

Märts tuleb ja vaja on teha mitmesuguseid makseid: korterikindlustus, uus BahnCard.

Seaehitus, vol. 2: uus siga on vanast 3 korda väiksem, seega on ka pinda 3² korda vähem ja aega kulub kah 3² korda vähem. Epoksiidliim, mis pakendi lubadusel pidanuvat kõvenema 90 sekundiga, on hommikul ikka kergelt tatja kontsistentsiga, mistõttu õnnestub distantspuksideks jäetud tüüblitükid pea ja kere vaheliste varraste ümbert toore jõuga ära kiskuda ja sedasi jäänud augud rohkema epoksiidkitiga täita. Epoksiidkitist tulevad ka kõrvaalused kõrgendused (sea pea ei ole otsevaates täitsa ümmargune), sest kitt ka liimib suurepäraselt.

Täna hommikul õnnestub midagi, mis ei ole mul õnnestunud kordagi varem: jootmine! Nimelt kavatsen kärsa ehitada muust kerest eraldi, kuumkõvenevast voolimismassist (seda tuleb küpsetada ahjus, aga ma ei tea, kuidas talub kork temperatuuri 110 °C, selles hoiab puru koos niikuinii mingi liim). Kärssa toetab traatkaar, mida omakorda toetab altpoolt eest (kohe suu taga) kaar, millest ulatub traat kaelale (see traat jääb hiljem kärsa sisse, nagu ka kogu ülejäänud rakis). No vat. Kolm traadiotsa käivad pähe puuritud kolme auku. Mõistes, et mul praegu muud epoksiidliimi ei ole kui see tatitaoline, otsustan traadi kolm T-kujulist ühendust teha jootes! (Hüüumärk sellep., et kõigi varasemate jootmiskatsete tõttu olen kuulutanud, et ma peaks olema jootmisest vabastatud.) Sest on mul nüüd peen jootmisvahendite komplekt, milles on ka jooksuti, mis varem on jootmisel puudunud. Jooksutit ei olnud = joodis ei püsinud traadil; jooksuti on = küllap püsib.

Vask, saadanas, juhib pagana hästi soojust ja alumine jootekoht tuleb lahti (ja seda ma pärast ei paigaldagi), aga kaks külgmist taluvad isegi viilimist!

Siis tuleb kogu siga katta ka kipsplaadikitiga, aga see on käkitegu.