K, 2823. päev: telefon, kultuur, pikslid

Õhtul jalgsimatk telefonipoodi, mida ei leia (sest, rsk, mobiilifirma koduleht näitab asukohta teisele poole tänavat), ja sealt edasi teise, mis on juba kinni.

* * *

HS küsib lugejailt nende kultuurieelistusi ja lubab teatada, kas vastaja on mees või naine. (Loodetavasti kaebab mõni tundlik soomlane nad soostereotüüpide õhutamise eest kohtusse.) Teen ja saan teada, et minus on naist 55%; E teeb ja saab teada, et 73%. Arutame siis tulemusi; no eks ma vastasin ühes kohas, et kuulan meelsasti nii hevi kui ka klassikalist muusikat, ja filmide kohas (et nagu mis lavastaja filme vaatan meelsasti) oli valida Steven Spielberg, Ingmar Bergman jne jne, Spede Pasanen ja Renny Harlin, kellest valisin Spede Pasase, sest kõik on suhteline, eks ju (ning mitte vähe ei ole põhjus ka selles, et autoga mööduv Spede Pasanen on mulle lahkesti lehvitanud, aga teised ei ole).

* * *

Kuu alguses pildistatud tähistaeva pilte tehes leidisn ükspäev, et 150 mm objektiiviga on mu fotoka sensoril Jupiteri kujutise läbimõõt 12 pikslit. [Käändub jah piksel : piksli, ma just ÕSist vaatasin.] Ülevalgustus on küll võimas, aga kui helendeid maksimaalset pimendan, näitab lähem uurimine, et Jupiteri pind ei ole pildil ühtlane, sellel on kohati tumedamaid piksleid – mis muidugi tekitab hasardi, kas saab koduste vahenditega sellise Jupiteri pildi, millel oleksid näha Jupiteri triibud (Suur Punane Laik kataks peaaegu 1 piksli, aga see oli võtete ajal pööratud teisele poole). Statiivilt tehtud piltide ülevalgustus ütleb, et saaks hakkama palju lühema säriajaga ja võib-olla käelt.

Nii et õhtul koju jõudes jooksen kohe rõdule, kaasas 150 mm objektiiv 2× konverteri otsas ning seejärel 120–400 mm objektiiv samuti 2× konverteri otsas (konverteriga ei saa teravustada autofookusega, aga suurel objektiivil on optiline stabilisaator, mis konverteriga töötab).

Noh, käelt ikka ei saa. Esiteks ei saa normaalselt teravustada, sest optilises pildiotsikus Jupiteri suurendada ei saa ja kuigi ekraanil saab elavvaadet suurendada 10×, peab selleks püüdma Jupiteri pildile, mis käelt ei ole võimalik. Teiseks on pikk toru nii pime, et säriaeg läheb ikkagi liiga pikaks. Sedasi on parimalgi pildil udune plönn ning katsetused jätkuvad, kui jälle peaks tulema selge õhtu.