Mu siinmaine telefon (Sony Ericsson Xperia X10 mini pro) on otsi andmas, täna otsin, mis sarnasest mudelist on saanud tänapäevaks (Sony Xperia Z3 compact). Edasi tuleb otsida, kust selle saab. Mobiilifirmasse tuleb poodi kohale minna, nende kodulehel kõigi telefonide kliendihindu väljas ei ole (või on väga üksikuid, esimest telefoni vajavate koolinoorte püüdmiseks); Z3-st on ainult lepinguta hind (meenutagem, kuidas 2010 sain lepingumuudatuse peale uhiuue nutitelefoni kauba peale). Saksa Amazon müüks lepinguta telefoni umbes kuuendiku odavamalt.
Keeletunnis saan teada, et sain eksamil punkte umbes 92%. Üks nipiga küsimus läks valesti ja ülesandes „leia viiele korteriotsijale kuue kuulutuse seast sobivad” olin mõenud pikalt ette ja saatnud eakatehooldusega korterikompleksi elama ennast mitte veel vanana tundva isiku, mis oli vale vastus.
* * *
Bussiraamat kirjutab keskaegsete tehnikasaavutuste kronoloogiast: näiteks kuidas uusajal ülistati antiikaega sedavõrd, et keskaegsete suurte leiutiste – kompass, raamatutrükkimine, püssirohi – leiutamisaeg vaikiti sageli maha või öeldi kõrvallauses. Jaluste kohta arvatakse, et seisukoht, et jalused päästsid Euroopa mauride vallutusest, on nüüd vananenud – piigiga saab sadulast võidelda ka jaluseta ning ajal, mil piik läks kaenla alla ja jaluseid oli tingimata vaja, olid jalused juba olemas, ning pealegi olid jalused pärit Kesk-Aasia ratsarahvastelt. Heitemasinatest räägitakse lehekülg, aga kuigi raamat on võtnud eesmärgiks õiendada ära vanad väärarvamused, seatakse seal vastukaaluga heitemasina Euroopasse jõudmine kuhugi 13. sajandi keskele, kuigi teisalt on teada aastaarv 1187 (nimelt eristab Henriku Liivimaa kroonika nelja heitmasinatüüpi, millest üht arvan olevat vastukaaluga suure masina, mida erandlikuna tassiti sõjaretkedel kaasa).
Kroonika heitemasinatest on põhjalik artikkel uues (2012) teadusartiklite kogumikus Crusading and Chronicle Writing on the Medieval Baltic Frontier: A Companion to the Chronicle of Henry of Livonia, kus on üritatud lahendada ka mõistatus, mis oli saladuslik patrell (ehk seletatakse, kuidas sai kooguga heitmasin heita „tuld”, mida Henrikul teeb patrell Saaremaal ja Tarbatus).
Bussiraamatus on arutletud ka härjatranspordi rolli ja üldse seda, kuidas veoloomade olemasolu või puudumine mõjutas eri kultuurides kaugtransporti (mis meenutab, kuidas üks FB-tuttav koostab rootsiaegsete plaanide ja tänapäevavaatluste alusel detailset muinasaja lõpu Eesti teede kaarti, mille ühtki postitust ma laikinud ei ole, sest mul on väga raske uskuda, et muinasaja teed püsisid neli-viissada aastat ilusti samas kohas, oodates kartograafi või isegi tee-ehitajate saabumist…).
Ja prillide leiutamisest ütleb raamat, et esimene kirjalik teade on u 1205. aastast, kui keski Itaalia jutlustaja mainib, et ta tunneb inimest, kes leiutas prillid umbes 20 a varem. Piltidele ilmusid prillid hiljem; „Roosi nime” tegevus toimub 1327 ja prillidel on seal tähtis osa.
Mis meenutab ka seda, kuidas kaugemaine sõber oli saanud kingiks asjapulga, mida kinkija väitis Lõuna-Baieri või Šveitsi inimikkeks (umbes 40 cm pikk kaunistatud tugev pulk, millega kantud või veetud turjal midagi) ning mille foto kohta arvasin, et mul on mälestus, et olen midagi sellist näinud kuskil raamatus või muuseumis, ja aastavahetuse paiku sirvisin läbi kõik vähegi keskaegse pildimaterjaliga raamatud, otsides piltidelt sarnast kandeiket. See kestis mitu päeva, leidsin küll sõlme pingutamise lati ja renessansiaegse respiraatori ning mitut sorti kandevaagnaid, aga kandeiket mitte. Ühes raamatus (loomad keskajal) oli poole lehekülje suurune pilt palveraamatu Très riches heures du Duc Berry kalendrist (veebruar), millest üle sirvides jäi silma palveraamatu kohta ootamatu anatoomiadetail. Selgus, et veebruari pildil on Prantsuse talvemaastik (hallvarestega!) ja talupojad istuvad kenasti küdeva kamina ees ja on mugavuse mõttes võtnud aluspüksid jalast. Mul on Très riches heures du Duc Berry CD-ROM, vaatan sealt täpsemini – jah, pilt oli kohe raamatu alguses, lk 3. Sõbra tähelepanu koondub kohe keskaegsele epileerimiskombele, aga ta huvi raugeb, kui kirjeldan (koos allikaloeteluga), kuidas see toimus (põhiliselt karvhaaval väljakatkumise teel, satikate vastu).
Asja uurivad ka teised ja selgub, et tundmatu kaunistatud jublakas oli hoopis loomaike, mis seoti härja sarvede külge.
* * *
Kuu ja Jupiter, läbi binokli ja 150 mm, 120–400 mm objektiivi. Jupiteri suured kaaslased on nagu nööri peal:
 |
| Ülalt alla: täht HIP 45894, Ganymedes, Europa, Jupiter, Callisto. Io on Jupiteri taga, ei paista. |
No comments:
Post a Comment