Neljapäevast tänaseni osalesin FB-meemis „Viie päevaga viis mustvalget fotot”. Neljapäeval, reedel ja laupäeval isegi tegin spetsiaalselt selle arvestusega pilte, et need tulevad esitamisele mustvalgena: neljapäeval vaade bussipeatusest udusesse metsa, reedel vaade aknast, laupäeval väikelinna veskikosk. Pühapäeval unustan kogu asja, muundan siis mustvalgeks ja kõbin ühe pühapäeval skannitud vana slaidi linnavaatega, mida enam ei ole (sest efektse sõjaeelse funktsionalistliku hoone ette ehitati 2000. aasta paiku väga inetu moodne hoone selle sõna kõige jubedamas tähenduses, mille peale täitsa tõsiselt kavatasesin algul kirjutada hoone valdajale, et nad kirjutaksid mulle, kui hoonet hakatakse lammutama, tulen siis kogu suguseltsiga rõõmsasti kohale ja võtame oma sepahaamrid kaasa).
Täna uusi fotosid ka ei tee, aga see-eest panen meemi raames üles teise vana slaidi skanni, mis tegelikult on värviline, aga mille kohta mõtlesin juba pildistamise ajal palju aastaid tagasi, et see paistab välja täpselt nagu mustvalge.
* * *
E loeb raamatut Saksamaa laste sõjakannatustest, kus paljud suhtumise asjad on tuttavad enda vanavanematelt ja vanematelt, kellega juhtus umbes samamoodi. Lõpupoole on pikalt räägitud tenori „Kaspari” vanematest. Muidugi tekib kõva kahtlus, et me teame, kes see on, ja muidugi leian, et Kaspar on just nimi, mille saab Jonasest: Kaspar ja Jesper ja Jonatan! Wikipedia tenori lapsepõlvest ja vanematest vaikib, aga kontserdikavas olnud elukäigust mäletame korreleeruvaid seiku, näiteks loomingulist kriisi ja sellest ülesaamist. Raamatu väitel sündis „Kaspar” 1970; päriselus Jonas K 1969.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment