R, 2387. päev: früher war mehr Lametta!

Märgilise tähendusega FB-vaidlus: nimelt märgib The Artist Formerly Known As P., et mingi muusikavideo taustal oli saalis märkimisväärselt palju köhimist ja äkki saaks köhimist kasutada muusikateoses. Seepeale – kui vestlust esimest korda vaatasin, oli see kestnud juba kaua – järgnes kümmekond täpset soovitust, kus, mis ja kes. Seda, et selline teos võiks juba olemas olla, ei olnud teadnud keegi! Panin siis YouTube’i lingi, kuidas 1982 ei keskid muud kui Berliini filharmoonikud esitavad autori dirigeerimisel Loriot’ „Köhasümfooniat” (Hustensymphonie):



Kes ütles, et muusika arendab silmaringi!

Seepeale – nagu võite arvata – tuli järgmine kommentaar stiilis, kas Grieg ise ka teab, mida tema geniaalse teosega tehakse.

Tegin siit loogilise järelduse: aga kumb üldse oli geniaalsem, kas Grieg või Loriot? Veikene guugeldamine ja vikipeedistamine teatab, et Edvard Grieg tegi väga hästi ainult kaht asja: mängis klaverit ja kirjutas muusikat. Seevastu Loriot... – pange võileib valmis, loetelu tuleb pikk – joonistas karikatuure ... kirjutas raamatuid ... tegi animafilme ... kirjutas, lavastas ja juhtis telesaateid ning näitles nendes ... kirjutas ja lavastas filme ning näitles nendes ... juhatas orkestrit ... ning ... lavastas ja jutustas ümber oopereid. (Peale selle oli ta varajases nooruses ka 3. tankidiviisi EK/II ja EK/I vääriline ohvitser, aga ise on ta sellest ajast näidanud ainult fotot, kuidas ta vabal hetkel rohus külitab, märkides, et noorespõlves viibis ta palju õues. Vahetult pärast sõda ka puuraidur, mõni aasta hiljem maalikunstnik ja graafik.)

Siis ka see, et ega see orkester olnud mingi külakapell, vaid Berliini filharmoonia sümfooniaorkester, mille esimene peadirigent oli olnud Loriot’ kauge sugulane – kes ka ei olnud suu peale kukkunud, öeldes näiteks, et tenor olevat haigus, ning loorberipärja saamise peale, et ta ei ole taimetoitlane. (Hans von Bülow oli peale selle ka „Tristani ja Isolde” ning „Nürnbergi meisterlauljate” esmaettekande dirigent, samuti Wagneri sõber, isegi kui tema naisest sai pärastpoole Wagneri naine.)

Ja lõpuks, kes ikka ei usu, tehku katse. Minge Norrasse ja öelge norralasele „Piano, piano!”. Kui norralane vastab „Edvard Grieg!”, olete võitnud teie. Nüüd minge Saksamaale ja öelge sakslasele „Klavier, Klavier!”.