Saksa Wikipedia esilehe aastapäevade seas on täna saksa röövli
Schinnerhannese surmamõistmise 210. aastapäev, mis artiklist saab teada veel paljut:
- et Schinder (Abdecker, Wasenmeister) oli raipevedaja,
- ...kes loomakorjused ära vedas, nülgis, tükeldas ja materjalid teistele käsitöölistele müüs: nahk parkalitele, kondid seebi- ja liimikeetjatele, mädanenud liha salpeetrikeetjatele, ning ülejäänu maha mattis,
- ...ja kes ametiga kaasneva haisu tõttu elas linna või küla muudest majadest pisut eemal,
- ...mis omakorda oli väga meeltmööda igasugu karvastele ja sulelistele ning valguskartlikele tegudele,
- ...ning üleüldse oli raipevedamine häbiväärne amet, mistõttu kõik selle ameti pidajad pidid võtma naise endasuguste seast, mis ühtlasi tagas, et kogu riigis olid kõik raipevedajad sugulased või vähemalt tuttavad,
- ...ning häbiväärseid ameteid olnud üldse kolme sorti:
- põlastusväärsetel käsitööaladel töötajad: lambakasvatajad (!), veskimehed (!), tornivahid (!) ja habemeajajad
- ringirändamisega seotud ametid: kaltsukaupmehed, moosekandid, katlaparandajad, rändkaupmehed
- mustuse, karistamise ja surmaga seotud ametid: sibid, kohtuteenrid, raipevedajad, surnumatjad, timukad;
- ...ning et 18./19. sajandi vahetuseks oli timukatel tööd nii vähe, et ka nemad vedasid raipeid,
- ...ning eriti oli selles ametis käed-jalad tööd täis veisekatkude ajal,
- ...nii et loomakorjuste jääkide matmiskohad on teinekord nakkusohtlikud tänapäevani.
Õhtul jätkan praegust padjaraamatut (järjekordne keskaja olme leksikon) ja saan sealtki teada palju põnevat:
- kuidas ka keskajal kõrgete külaliste saabumise eel linnu vuntsiti, näiteks kaevasid Dresdenis 1451 jutlustaja Johannes Kapistrani saabumise eel 12 linnasulast ja mitu „sõnnikunaist” (Mistdirne) kolm päeva ära turuplatsile kogunenud prahti, mille kohta autor rõhutab, et see toimus turuplatsil, linna niigi esinduslikemas kohas
- kuidas kuigi linnustes tavaliselt saun oli, seda küttekulude pärast väga sageli ei köetud, näiteks Tannhäuser olla kurtnud, et kulutab terve varanduse sellele, et peseb end nädalas kaks korda
- kuidas linnasaunade arv olenes elanike arvust: näiteks 15 000 elanikuga Regensburgis oli kaheksa linnasauna (Tallinnas oli vähemalt kaks: Sauna ja Rüütli tänavas), aga neid köeti ainult mõni päev nädalas, pealegi pühapäeviti ja pühadel sauna teha ei tohtinud
- kuidas saunamees osutas ka paljusid muid teenusi, näiteks ajas habet, pani kuppu, lasi aadrit, ravis haavu, masseeris, tõmbas hambaid, aga viimast teistele saunalistele mõteldes ainult siis, kui sauna ei tehtud
- kuidas mõnikord siiski nõuti, et avalikus linnasaunas oleks meeste ja naiste pool eraldatud, mida tehti siis puust piirde abil, mis aga oli nii madal, et ei takistanud sotsiaalset läbikäimist, nt söömist, mis tollal oli pesuruumis, ka vannis istudes täiesti normaalne tegevus
- kuidas 1417 märkis Konstanzi kirikukogu humanistist saadik Poggio Bracciolini Aargau saunakultuuri kohta, kuidas saunas ei ole vahet, kas oled abt, munk, usuvend või preester, usuasjad unustad ühtmoodi; veel märkis ta, et sauna minnes pandud selga ikka parimad riided ja külge parimad ehted, et ei saanud aru, kas minnakse sauna või pulma, ning ka seda, et mehed üldiselt ei pannud pahaks, kui saunas nende naisi käpiti, sest nad ise käppisid teisi naisi ka;
- autor kinnitab, et mitmest linnast on dokumentaalseid teateid, kuidas selleks, et mitte sauna eesruumis lahtiriietumisega jännata, jätsid saunalised riided üldse koju ja läksid linnasauna poole – läbi linna – alasti (ma olin varem mõelnud, et ainus selline teade on 16. sajandi alguse Nürnbergist)
- kuidas keskaegsele saunatamisele pani lõpliku põõna 16. sajandil süüfilis
- kuidas keskajal puudusid riiklikud maksusüsteemid ja maksuametid ning iga linnakodanik pidi maksma makse enda ütluste järgi, kuigi vahetevahel läksid maksud üle 50% tulust
- kuidas hiliskeskajal olid Lääne-Euroopas ja Itaalias pangad täiesti olemas ja enamik äritehinguid tehti sularahata (krediiditehingute või pangaülekannetega)
- ja (olen jõudnud artiklini Bier) kuidas keskaja õlu (mida keskmiselt joodi umbes 400 l inimese kohta aastas) oli üldiselt lahja [mujalt on teada, et umbes 2%], v.a paastuaegne kange ja toitev kloostriõlu
No comments:
Post a Comment