Hommikul teises majas koosolek, mille tekkepõhjuseks oletan kunagi tarkvarakatsetuse aruandes poetatud mõnerealist mõtet (või tuli samale mõttele ka teisi inimesi). Koosolekul vahib kaheksa inimest mulle suhu, sest toasolijaist olen mina ainus, kes on iseoma kätega aruteluteemaks olevat asja torkinud, ja mina vahin üheksandale, kes lubas eelmine nädal, et parandab asja ära, aga ei ole ja ma pidin algul (kui see üheksas ei olnud veel kohale jõudnud, õnneks) muudkui selgitama, et tehnilistel põhjustel edasised andmed pisut viibivad.
Esmakohtumine tulevase uue toanaabriga. Võtan ülesandeks hankida tuppa nagi.
Töömaja kohvik on lõplikult sulgenud uksed ja lõplikult on seinast tõmmatud ka võileivaautomaadi juhe, mistõttu olen nüüd kolm päeva käinud söömas ülejärgmises majas. Üleeile jõudsin tavalisel ajal pisut peale kaht, eile aga 14.11, mil toiduajagaja pühkis letti ja hõikas midagi, et võtku ma aga soojakapist, kus peal näitas termomeeter 80 °C ja sees oli järel kaks leiget taldrikut mingit ilmetut valkjate klompidega ollust ja mingi kolmas taldrik, mis kutsus sööma veel vähem. Võtsin siis selle klompidega asja; mis asjad olid need klombid, ma aru ei saanudki, nii et jäi üle süüa vesiseid keedetuid köögivilju. Kõhtu see ei täitnud. Pärast uurisin hoolikalt söökla ukselt lahtioleku kellaaegu ja sain teada, et tänapäeval lõpetatakse sooja söögi serveerimine kell 14.10. Väga täpselt, nagu täna selgus.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, vaid sellest, et üleeile ja eile kostis, kui ülejärgmisse majja sisenesin, üle selle fuajee (mis on umbes pool hektarit suur või, noh, tegelikult natuke väiksem, aga mitte palju) kange eestikeelne kisa, mida tagantjärele mõeldes kostab seal alati. Täna aga ei kostnud. Kui söönuks sain ja tagasi läksin, oli fuajees kisa kohal. No täna olin kohal veerand tundi varem, on lihtne selgitus.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment