Uus jook: tohvi (kolmes variatsioonis).
Tegelt pidanuks tänane sõit olema eile, aga reedel lõin koosolekul lahti kalendri ja esimene, mida sealt nägin, oli, et laupäeval on sihtkoha rahvapidu, ning vaimusilmas kangastus rahvamass pildumas friikartuleid ja reenakteerimas kusevat poisikest. Nõndap et vahetasime laupäeva ja pühapäeva sõidud.
Päeval alguses üks kole pikk rongisõit, siis pohhuistist hindu ja vikerviisise saatel 16 km mööda suurlinna slumme (kusjuures kohati läheb reipa inglise tudengi loetud narratiiv bussisõidust pool tundi ette; kõrvaklapid on enda omad) ning siis kohe vanalinna rahvamurdu tunginuna 20-minutine vaidlus ühe külalisega, kes ei suutnud olla kuuendat tundi söömata ja läks otsima vahvleid (selliseid, milles on 13 kaalujälgijate punkti/vahvel ning pärast on sõrmed pühkimiskindlalt rasvased). 20 minutit on fotokellaaegade järgi täitsa kontrollitud; seisame tänava ääres ja ootame ning mina pildistan möödujaid, saades näiteks erakordselt toreda pildi paksust politseinikust. Siis jätame külalised omapäi ja sõidame tagasi.
Rongireis on jälle jube pikk, eelviimases jaamas peab ümber istuma ühest soditud rongist teise. E mäletab samast linnast kunagist bussiringreisi hoopis teisel marsruudil, kõrvaklappidega ja palju meeldivamana; mina taas seda, kuidas mošeega pargis elasid 2009 papagoid ja pargiäärses muuseumis nägin 2005 toatäit raudrüid ning lennukisaali rõdul kile all He 177 telikujalga – sildita, aga ordnungit armastavad sakslased stantsisid igale osale peale tüübi- ja osanumbri. Kopipeist muistsest blogist:
* Uuemad andmed täpsustavad, et He 177 V38 ülisuur pommišaht oli mitte aatompommi kandmiseks, vaid uue lennuki Ju 287 uudse suure pommišahti katsetamiseks.
Tegelt pidanuks tänane sõit olema eile, aga reedel lõin koosolekul lahti kalendri ja esimene, mida sealt nägin, oli, et laupäeval on sihtkoha rahvapidu, ning vaimusilmas kangastus rahvamass pildumas friikartuleid ja reenakteerimas kusevat poisikest. Nõndap et vahetasime laupäeva ja pühapäeva sõidud.
Päeval alguses üks kole pikk rongisõit, siis pohhuistist hindu ja vikerviisise saatel 16 km mööda suurlinna slumme (kusjuures kohati läheb reipa inglise tudengi loetud narratiiv bussisõidust pool tundi ette; kõrvaklapid on enda omad) ning siis kohe vanalinna rahvamurdu tunginuna 20-minutine vaidlus ühe külalisega, kes ei suutnud olla kuuendat tundi söömata ja läks otsima vahvleid (selliseid, milles on 13 kaalujälgijate punkti/vahvel ning pärast on sõrmed pühkimiskindlalt rasvased). 20 minutit on fotokellaaegade järgi täitsa kontrollitud; seisame tänava ääres ja ootame ning mina pildistan möödujaid, saades näiteks erakordselt toreda pildi paksust politseinikust. Siis jätame külalised omapäi ja sõidame tagasi.
Rongireis on jälle jube pikk, eelviimases jaamas peab ümber istuma ühest soditud rongist teise. E mäletab samast linnast kunagist bussiringreisi hoopis teisel marsruudil, kõrvaklappidega ja palju meeldivamana; mina taas seda, kuidas mošeega pargis elasid 2009 papagoid ja pargiäärses muuseumis nägin 2005 toatäit raudrüid ning lennukisaali rõdul kile all He 177 telikujalga – sildita, aga ordnungit armastavad sakslased stantsisid igale osale peale tüübi- ja osanumbri. Kopipeist muistsest blogist:
Ja muidugi üks haruldasemaid eksponaate – Saksa raskepommitaja Heinkel He 177 telikujalg ühes rattaga, mis peaks olema üks suuremaid sellest lennukitüübist säilinud tükke maailmas. (He 177 oli see lennuk, mis oleks pidanud esimesena kandma Saksa aatompommi, kui see oleks valmis saanud. Pommikandmise lennuk* sai 1945. aasta kevadeks üsna valmis, aga pomm õnneks ei saanudki. He 177-l oli neli peatelikujalga.) Olin enne reisi muuseumisse kirjutanud ja küsinud, kas neil on see telikujalg ikka alles (andmed olid nimelt umbes 1988. aastast). Ja nüüd olid nad selle juurest sildi ära võtnud ja katnud kogu kupatuse paksu kilega; aga ühel alumiiniumtükil oli selgelt näha stantsitud number Nr. 8-177.210-14, Heinkeli logo ja lennuki seerianumber W.Nr. 259. Milline õnn, et kordaarmastavad sakslased tavatsesid tüübi- ja osanumbri ning tagatipuks ka veel lennuki seerianumbri lüüa igale vähegi suuremale osale, mis muidugi aitas suurepäraselt lennukijäänuseid tuvastada. 8-177 tähendas He 177-t ja haruldane eksponaat oli seega ära nähtud.
* Uuemad andmed täpsustavad, et He 177 V38 ülisuur pommišaht oli mitte aatompommi kandmiseks, vaid uue lennuki Ju 287 uudse suure pommišahti katsetamiseks.
No comments:
Post a Comment