Külalised lahkuvad. Kuni eile õhtuni ei olnud see veel päris selge, aga siis hakkasid nad arutama rongi sõiduplaani ja lootus tärkas taas. Pühapäeva õhtul oli täitsa tore, ent esmaspäeval hakkas asi minema liiale: matk looduskaunis kohas. Olime hoiatanud, et see on mets ja kuigi seal käib suht palju matkajaid, ei ole alguse ja lõpu vahel tervelt kuus kilomeetrit asulaid ega poode ega sööklaid. Ammune sõiduplaan oli koostatud arvestusega, et kaua inimene ikka kuut kilomeetrit kõnnib, ja pandud tugeva varuga 2½ tundi. Aga vat, läinud hoopis 4, mistõttu jäi ära päeva muidu lõpetama pidanud laevareis. Õhtul E küsis, kas hr P ütles, kuidas nad muudkui igalt poolt maha jäid. „Jaa,” vastan, „et laevale olla nad hiljaks jäänud ainult veerand tundi.” Saan teada, et mitte veerand, vaid hoopis kaks – mis veedeti ringisõidu alguses olnud matka lõpp-punkti restoranis. Külalistel jäi märkamata, et teisel pool jõge ja piiri on ulatuslikud kämpingud, ja neid rabas kõvasti taolise [hinna]tasemega restorani asukoht mõne elanikuga külas.
Eilne päevareis aga kontrasteerus kenasti pühapäevase jubedusega ja hoolimata kahe külalise soovist hakata tähtsas vaatamisväärsuses sööma, jätnud vägeva mulje. Nagu ka peaaegu iga muu asi. Kultuurierinevused.
Eilne päevareis aga kontrasteerus kenasti pühapäevase jubedusega ja hoolimata kahe külalise soovist hakata tähtsas vaatamisväärsuses sööma, jätnud vägeva mulje. Nagu ka peaaegu iga muu asi. Kultuurierinevused.
No comments:
Post a Comment