18.12.09

R, 1173. päev: nagu tagasi koolis

Täna hommikul paugub õues hirmus pakane, −6 °C.

Eile õhtul sain meili, kus osakonnajuhataja kutsus hommikul 9.30 direktori kabinetti 5 min kestvale koosolekule, põhjust nimetamata. Muidugi varasem kogemus on osutanud, et põhjust nimetamata kutsutakse kohale alati ainult noomimiseks. Esimene mõte oli, et mida ma olen siis korda saatnud – ei läinud peole? Jään mõnikord hiljaks? No mis parata. Kummaline on see, et a) kestab 5 minutit; b) kutsutud on 9 inimest; c) kõik kutsutud on mehed. Täna hommikuks olin jõudnud otsusele, et midagi väga hullu olla ikka ei saa, nagu näiteks seda, et asutus on otsustanud hakata tegutsema uuest aastast ainult naisterahvaste jõul. Seitsme pöialpoisi harrastusteatri jaoks inimesi jälle paljuvõitu. Ei tea, ei tea, aga tänu elukarastustele üks viieminutine noomimine mind rööpast välja ei löö.

Seega siis kogunevad 9.30-ks direktori pimeda kabineti ukse taha 9st meesterahvast 8. Koosolek on tõesti lühike ja osakonnajuhataja (kelle enda tuba ei olnud küllalt suur) sõnum on see, et öelge ikka tere. Et korrusel pandud pahaks, et käivad meesterahvad nagu mühkamid mööda ega ütle. Seepeale arvatud, et ega meil on ju kõik viisakad, aga korrusel käisid hiljuti kursuste inimesed mujalt ja siis liftis võib näha maja muude asutuste töötajaid, vahest nemad on need mühkamid.

Nii et mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea, ehk mis jääb toimumata koolis, juhtub kunagi hiljem – olen nüüd käinud käitumise pärast direktori kabinetis, kuigi kellegi teise käitumise pärast. Keskastmes käisime korra end õppealajuhataja kabinetis üles rivistamas, kui koolihoovi maja I korruse venelasele olla poisikesed aknast kive sisse pildunud ja ta lasi siis kurja õppealajuhataja marsitusel meid kõiki temaga vastandada. Vat ei teagi, kas süüdlased kätte saadi.

Ja veel meenub mulle perekonnatuttava MK lugu, kuidas ta USAs käies olla olnud viisakas ja avanud turskele tumedanahalisele daamile ukse. Palju ei puudunud, et oleks saanud kere peale.

Õhtul väga pikk pusimine ID-kaardi ja Vista kooslusega. Teen sada imet, kõik kuni autentimise PINini töötab, edasi ikka mitte.

2 comments:

urk said...

Lugedes ei tundu vähem võimatu kui kuulates. Kas mainisite mokaotsast, et kes teretatud tahab saada, võib kasutada esimesena-teretamise nippi? Juhuks, kui vastutulija pole nt mitte pahatahtlik, vaid lühinägelik või muidu hajameelne?

AV said...

Või siis on teretatav nt kummargil kohvimasina ääres ja selle kõrina tõttu ei kuule, kui mööduja talle tere ütleb?

Peaks muidugi uurima, mida ütleb tervitamise kohta Saksa sõjaväe määrustik. Seal on palju praktilisi eluõpetusi (nt pikk õpetus, mida tunnimees peab tegema, enne kui sissetungijat lasta tohib) ja kindlasti on seal ka asjakohane tervitamise viis (koos vajaliku tekstiga).