P, 1168. päev: on päevad ja ööd külmemaks läinud

Kõigepealt eilsete peopiltide (246 tk) esimene valik.

Vaatan lõpuni öösel alustatud filmi 平成狸合戦ぽんぽこ (Heisei tanuki gassen pompoko ehk Pom Poko, 1994), mille paremaks mõistmiseks peaks pisut tutvuma jaapani folklooriga, näiteks kes on filmi peategelased tanuki (狸 ehk タヌキ), mida nad teevad ja kuidas neid kunstis kujutatakse. Kuigi filmis loomad räägivad, peaks see Euroopa lastele olema mittesoovitatav, Eestis müüdavatel DVD-del võiks peal olla hoiatus (nagu on hoiatus, kui film ei ole tõlgitud, mille järgi muidugi on tundlikuma keelenärviga inimesel võimalik osta plaati ilma filmimuljet rikkumata). Inglise dublaažiga versioonis olevat sõnalised viited kährikkoerte delikaatsetele kehaosadele ära jäetud (vat ma ei tea, kas film on eesti keelde dubleeritud, vist ei ole), aga inglise subtiitrites on selgesti alles. Kultuurierinevused, eksju – kus on lastelaul, kuidas kährikkoerad oma mune lehvitavad, kus ei ole. Muidu tore film, palju rohkem kaalu kui treileri paarist minutist arvata.

Kella 12 paiku sajab natuke lund. Elutoas on jahe; peaks kardina alla, radiaatori taha laskma, et soe õhk ikka tuppa tõuseks, mitte vastu suurt akent. Lumi sulab vist maapinnale jõudes (aga leht kirjutab, et mõnes kohas olnud maapind valge). Vahepeal paistab päike ja õhtul on kõva tuul.

Parandan nii 12 kodutööd järjest ja olen pärast omadega täitsa segi. Kodutöös oli kästud kasutada kahe teatud õigusakti sõnastust, kus vajalikud laused ilusti üles loetud (ja millest ma ajan täht-tähelt järge), aga arva, kui paljud sealt ka vaatasid? — Valesti arvad, see siiski ei ole bakakursus, peaaegu kõik vaatasid. Mõni vaatas õigusakti, mis oli ülesandes mainitud kui varasem nõue (aga mis enam ei kehti) ...ja siis mõni oli ikka läinud ka loova omaloomingu teed. Pean veakategooriatesse lisama kohustusliku viiteallika kasutamata jätmise vea (mida senini kahetsusväärt viisil – non scholae, sed vitae discimus – ei ole); kaalu poolest võiks see olla raske viga.

Parandamise juurde (mis on üpris mehaaniline) jooksevad taustaks filmid „Jan Uuspõld läheb Tartusse” (mis on täitsa piinlik film, kuigi täidab Salomon Wesipruuli ammuse unistuse; filmi päästavad mitu toredasti mängitud või vihjatud kõrvaltegelast ning osav montaaž) ja „Malev” (mis on eelmise kõrval suisa väärtfilm, kuigi selles ei ole prominente iseennast mängimas).

Õhtuks on peopiltidest järel 113 tk, eesmärk on umbes 65. Alustan järeltöötlust (on talv ja eesti inimesel on pidulik rõivas ikka musta värvi, eksju, aga olgu tänatud RAW-pildi 14-bitiline dünaamiline ulatus!), valimine ise jätkub.