K, 1171. päev: vanal teosel ei ole alati kuld suus

Postimees kohe ikka tahab, et inimesed seda ei loeks.

Kõvaketta varundamine on kestnud nüüd järjest kaks ööd ja ühe päeva, aga ei ole hommikuks valmis.

Eile oli tõlkes kasutatud kohanimede ortograafia järelevaatamiseks ENE I trükki, igatahes enne 1983. a ilmunud allikat. Täna kohtun tõlke kaudu inimesega, kelle arvates ei ole eesti sõnas „skulptuur” p-tähte (ja kohe süstemaatiliselt ei ole – kas kujur on siis tema arvates „skultor”?) Võib-olla on see sama inimene, kes arvas kunagi nii 20 korda järjest, et sõnas „büst” on, ja üritas nüüd teha tagasi. Veel kohtun küllap vana tuttavaga, kes on saanud arvatava „sõidukite keskkonnahoidliku lammutamise” asemel „sõidukite põhjendatud demonteerimise”.

Üldiselt aga on kontoris nii jahe, et käed on pisut kohmetunud. Vahest peaks matkapoest hankima õhukesed kindad, mis käivad mägironimise väliskinnaste sisse.

Eileõhtune pikk sudimine kraadiklaasi anduriga on andnud tulemusi. Esimesel katsel (uued akud) kriipsud säilisid, siis taaslähtestasin, siis oli andur hulk aega soe ja jäin magama, enne kui jõudis reaalse tegelikkuseni. Tänaseks aga on pakane vähemalt mu rõdul leevendunud (jääpurikaski on poole väiksem ja väiksem üldse kadunud), kraadiklaas näitab +1 °C (seega on all tänaval nii −2 °C). Tuleb pühade aegu Eestis valmistuda libeda vastu: tuleb puhastada porist matkasaapad ja kaasa võtta rulluisutamise liigesekaitsmed.

Õhtuks on kõvaketta varundamine saanud valmis (tegelikult juba keskhommikul), päeval on arvuti tuvastanud, et on sees ja keegi ei kasuta, ning isegi kõvakettad ära defragmentinud. Nõnda saan jälle ligi peopiltidele; lõplik valik käib kiiresti (lõpuks on järel 66 pilti), siis töötlen pildid normaalseks (nädalavahetusel unustasin töötlemisel, et ekraani heledus on maha keeratud), siis eksport veebialbumiks ja üles; siis (samal ajal) seltsi enda veebigalerii tarvis piltide eksport JPEG-ideks, siis nende küljepikkuse vähendamine, siis kokkupakkimine, siis samuti üleslaadimine.

Uus pildil olevate isikute ilme hindamise kriteerium: „Kas mulle meeldiks see pilt, kui seal peal oleksin mina?” Nõnda lähevad kustutamisele kõik praakpildid (lamp peas, suu ammuli, toidu vohmimine, nina klaasis või klaasi kummutamine üldse jne). Et pildid tuleb kohati läbi uurida 100% suumiga, siis kahtlen pisut, kas uni ikka tuleb.