Tavapärane novembriilm. Pühendun terve päeva üliraskele konfidentsiaalsele meditsiinitekstile, mille andmise eel loeti sõnad peale nii kvaliteedi kui salastatuse asjus.
Õhtul saan priiküüdi korterisse, sest 192. bussis ei tööta piletiautomaat (mida juht mitu korda üle kinnitab). Lõpetan siinsest linnast kauneimaid vaateid esitava video monteerimise, mis varem oli olemas ainult pildireana – montaaž, heli, selgitavad subtiitrid. Hämmastaval kombel ei jooksegi selle mitme tunni jooksul, mil ma 19 minutist toormaterjalist 14 minutit videot teen, Ulead kokku rohkem kui üksnes kaks korda. See on üpris algeline programm, subtiitrid ja heli ei ole pildi küljes kinni – st kui võtta midagi vahelt ära, läheb kõik sellest edasi paigast – aga läheb õnneks siiski paaris kohas pilt ja heli efektselt ühendada. Kreeka sõber, kellele ma suvel neid ülesvõtteid jõuluks lubasin, võib varsti rõõmustada. Ja teised muidugi kah. Ning mis peamine, kõvakettal vabanes hulk ruumi (1 tund avi-digivideot on 13 GB, 14 minutit mpg-valmisvideot on ainult 200 MB).
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment