Hommikul maa valge, siis asendub lörtsisadu tugeva vihmasajuga, siis sajab päeval mitu raksu rahet, siis kallab hõredate jämedate piiskadega nii, et NHE-maja juures ei saa hästi kuiva jalaga üle tänava ning JFK avenüü teetammilt tormlevad alla lõbusad kosekesed, ja siis lõpuks on veel talvine äike kah. Ühesõnaga, täna on sadanud taevast kõike peale pussnugade ja konnapoegade.
Hommikul tullakse logistikaosakonnast küsima, ega mul toas vett ei ole, st kas aknad on vihmale vastu pidanud. Õnneks on. Lõuna eel tuleb tõlkeosakonna sekretär küsima, ega mul midagi selle vastu ei ole, kui homseks tuuakse mulle koridori teisest otsast ajutine toanaaber, sest tema toas on vaja midagi remontida (vahest seal siis sadaski läbi). Vastan, et ei ole.
−1. korruse soome kolleeg saadab lõuna paiku (enne esimest rahevalingut) laiali teate, et tänaval on kaks politseinikku, kes kirjutavad autodele parkimistrahve. Lõunale minnes näen, et selle osaks on saanud kõnniteel parkinud.
Kui lõunalt naastes aknakatted rohkem avali keeran, juhtub nendega tavaline nõidus, et poole tunni pärast hakkab päike paistma ja katted tuleb tagasi varjulisemaks keerata. See on alati nii. Näen puude vahelt, et all orus lainetab midagi – vahest on jões jälle vesi tõusnud, ega vesi siis saanud mäe otsa jääda!
Tänasel seiklusrohkel päeval juhtub veel see, et kell 15.40 läheb umbes sekundiks elekter ära ja vups! kaovad kõik avatud dokumendid. Serverite käimasaamisega läheb aega rohkem ning sise- ja välisvõrk hakkab toimima alles hulga aja pärast (konkreetsemalt kell 16.24, kui arvuti taaslähtestan). Hea, et olin homseks ja esmaspäevaks üles antud tõlked enne lõunat välja printinud ja sain neid puurida paberil.
Lahkun mõned minutid pärast poolt viit (16.30 on varaseim lubatud kellaaeg), ilm on osaliselt selge, põhjakaares täiesti pilvitu. Maapind on väga märg, NHE-maja ees oleva ehitatavasse teetammi on vihm uhtunud kaks uut tillukest sälkorgu. Teen teoks üleeilse poeskäigu plaani: 16.41 bussile, see jõuab jaama kell 17.05 (jah, sattus Vabaduse puiestee jaamapoolses otsas ummikusse, oleksin pidanud tulema viimase peatusevahe jala), sealt 17.15 rongile, sellega T-s jaama kõrval elektroonikakaubamajast mõned arvutijubinad, siis 18.51 rongiga tagasi (mis on sõiduplaanist 9 min maas), linnas tagasi 19.34 asemel kell 19.41, kell 20.01 bussi peale ja korterisse.
Tagasisõidul saan rongis läbi Borsti "Keskaja olmeajaloo", mille kaks viimast peatükki (suhtumine usku ja surma keskajal) on sama igavad nagu alguspeatükkki ning raamatu üldmuljet pisut lahutavad (nendes pole ka samasuguseid vaimustunud ja nauditavaid tiraade nagu raamatu keskel). Lugesin seda raamatut natuksehaaval bussis sügisest saati, hiljemalt novembrist saati, sest novembri keskel matkal sai raamat seljakotis märjaks.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment