T, 317. päev: tund ummikus

E ja T lähevad kell 4.30 takso peale. Üllataval kombel on liiklus sellisel kellaajal täiesti olemas.

Hommikul sajab lörtsi, maa on valge. Päeva jooksul sulab lörts ära, maa on uuesti must.

Lõpetan tööl koletõlke tagasiside, mille koostamisel leian lõplikust tekstist vähemalt neli minu tehtud tobedat näpuviga (mis paistavad rohkem silma kui sisuvead ning võhikkliendid kurjustavad tavaliselt ikka nähtavate, mitte nähtamatute vigade peale; mine tee selgeks, missugune see tõlge enne oli, ja et kui metsa raiutakse, siis laastud lendavad). Ehkki neid näiteid ei saa tabelisse kanda, kus valmis tekstis on näpuvigu, on muid küll ja küll, ilmekamate vigade tabel on 16 lk pikk (tekst ise oli 38 lk). Lisan tabeli lõppu märkuse, et tabelis on vaid osa vigu ja millest suurimad vead johtusid – tõlkija jättis asjakohastest õigusaktidest järele vaatamata, isegi nendest, mille teksti vahetult osundati.

Söömas KAD-majas, kus on kahest pearoast üks otsas, ootan umbes viis minutit, kuni "mõne minuti" pärast uus ports tuleb, aga ei jõua ära oodata, võtan teise roa, mille kogus on selline, et isegi mina ei saa sellest jagu. Ma parem ei mõtle, mis selle energiasisaldus on.

Õhtul sätin end minema poole viie paiku, kavas on käia kaugemal poes. Jõuan bussi peale viis minutit enne viit, rong läheb 17.15. Buss aga satub ummikusse, nihkudes edasi sentimeeterhaaval. Esimese peatusevahe läbimiseks (st punase silla ületamiseks) kulub 20 minutit, järgmist peatusevahe (postkontorini) sõidab buss veel 25 minutit (ummikuta sõidab buss töölt postkontorini umbes 5 minutit), kõik see aeg mootor tühikäigul, uksi lahti ei tee, kiirustavaid inimesi välja ei lase (jala saaks edasi palju kiiremini). Alles Aadu silla tagant pääseb buss normaalselt liikuma, ent satub jaama juures teise, kuigi väiksesse ummikusse. Nii et ma ei jõua isegi 17.42 rongile ja jätan poeplaani katki. Korteri juures peatusesse jõudnuna olen viibinud bussis tavalise 20 minuti asemel koguni 65 minutit. Järgmine kord lähen tipptunni ajal jaama (3 km) igaks juhuks jala (või kui mitte kogu teed, siis vähemalt postkontorini, sest ummikud on tavaliselt enne seda).

Silma jäävad liiklust reguleerivad politseinikud Uue värava ja Kuningate tänava nurgal, õigemini see, kuidas nad seda teevad. Nad nimelt hüppavad autode ette, mida tahavad peatada. Sauasid neil ei ole, helkurveste kah mitte. On oma auto parkinud kõnnitee peale, vilkurid vilkumas. Selleks ajaks on juba täitsa pime ja neil on tumedad riided. Paistab, et politseinikud, neiu ja noormees, on väga noored, mis tekitab kahtlase mõtte, et äkki a) kasutatakse eriti ohtlikus olukorras noori kadette (sest nendest pole kahju; vrd inglise expendable) või b) see on karistusaktsioon, nad on mingi pahateoga hakkama saanud (vrd sõjas karistuspataljonid).

Aga kõige tipp on muidugi see, et ega hommikusest lumekirmetisest pole enam alles õhkagi; kui juba väikese lörtsisaju peale +6 °C õhusoojaga tekib selline muljetjättev segadus, mis siis juhtuks korraliku tuisu peale? Ärme parem mõtlegi...

Õhtul Simpsonite viis III hooaja alguse osa.