Täna jälle töö.
Balti peo teemadel on põhjalik, 2-tunnine koosolek. Käime isegi sündmuspaika takseerimas ja arutamas, kuhu panna lauad, kuhu seinale heidetakse pilt ja kuhu mahub sada inimest. Selgub, et kogu peo ajastuse aluseks oli ainult 2/3 ulatuses õige ettekujutus, et kõigi kolme Balti riigi iseseisvuspäev on veebruaris (no Lätil on novembris, eks ole).
Toitude ja jookide juurde tulevad sildikesed. Tekib arutelu alkoholi kanguse märkimise viisi üle (kraad või protsent). Meenutan õnnist tudengipõlve, kus oli laboritöö "Rektifikatsioonikolonni töö uurimine". Kõnealune aparaat oli 5 m kõrge, vasest, tehtud Inglismaal 1920. aastatel ("selle sajandi oma, seega kaasaegne!"), läbi kahe korruse, destillatsiooniprotsess käis ühe läbiajamisega 16 korda. Destilleeritavaks seguks teadagi vee ja etanooli segu. (Destillatsioon on väga oluline keemiatööstuse protsess ning kõik näited nii loengus, harjutustunnis kui praktikumis jutustasid väga hästi läbiuuritud süsteemist vesi–etanool.) Kergem ehk kangem kraam kogunes üles otsa (mis oli eraldi väikeses toas II korruse kõrgusel). Sealt proovi võtmine kestis väga kaua ning peagi hakkas sealt kostma lõbusaid hääli. Siis usaldati mulle vastutusrikas ülesanne määrata aine tiheduse järgi etanoolisisaldus ning tuli rühmakaaslasi kurvastada, et see oli ainult 22°, st aegade vältel oli kõik kangem kraam süsteemist haihtunud. Õppejõu kinnituse järgi oli "rasketel aegadel" saadud sellesama masinaga 96° piiritust, kui kraam sellest kolm korda läbi ajada (destilleerides rohkem ei saa, 98° ja absoluutse piirituse tegemiseks võetakse osa vett ära).
Et sama rektifikatsioonikolonni võidi kasutada ka puhta piirituse tegemiseks, ei hakatud selle sisemust ära solkima ning seal sees oli suhteliselt puhas kraam. Mitte nagu pisut varasemas laboritöös "Lihtdestilleerimine", kus destilleeriti samuti "vee ja etanooli segu" ja kus häälekamad rühmavennad kilkasid muudkui, et "paneme selle fraktsiooni kõrvale!" – kuni pärast etanooli ja vee aurustamist jäi kolvi põhja ikka veel päris palju kollakat ollust, mis hakkas keema alles temperatuuril umbes 150 °C ja mille destillaat meenutas õli. Selle peale rühmavendade ind lahtus ja kõik fraktsioonid valati kokku tagasi...
Meil oli soojustehnika õppejõud, kelle suurim tarkusetera oli selline: "Kui te kunagi keemiatööstusse tööle lähete, siis, kui vähegi võimalik, ärge kasutage seadmetes denatureeritud piiritust. Ärajoodud piiritust on asendada palju lihtsam kui mürgitatud töötajat."
* * *Õhtul vanade aegade meenutamine jätkub, alustan vanade negatiivide digimist kooli lõpetamise ajast. Enamik pilte (umbes 2/3) nn "ilmuvad esmakordselt" (no paberpiltide tegemine oli ka vanasti kallis), st neid varem suurendatud ei ole. Sellest ajast saati on palju vett merre voolanud ja õige mitme piltidel olnud inimese kohta võib öelda they've made the scene. Kõrvalolevalgi pildil on [Google'i andmeil] vähemalt neli elukutselist muusikut, kaks saatejuhti, filosoof, kaks arhitekti, sõjaväelane, majandusteadlane, kaks ajakirjanikku, mitu tõlkijat ja kes kõik veel.
4 comments:
oh seda nostalgiat ja keemilisi lokke ;) mis aasta see oligi? 1988?
20. mai 1988, Valga noortekooride festivalil, pilt on tehtud Läti Valgas (kahuri taga paremal oli ka populaarne odavate kaupade pood).
Läti Valga Lenini monument koosnes ainult olmeegipärasest hiigelpeast, aga seal ees oli rahvast vähem ja sestap ma seda siia ei pannud.
järsku saad nad kunagi suurelt kuhugi ftpsse üles panna. suurem ikka parem kui väiksem, eks.
Just, suur malev, seal on ju palju rohkem mehi kui väikeses!
Post a Comment