Tööl jätkub võitlus (st parandan mälusid) levinud arvamusega, et ülivõrre sõnast sage on
Põhjus on esimese korral see, et kõige sagedasem on tegelikult ülivõrre sõnast sagedane, mis on sama tarbetu ja keelehoolimatu leiutis kui tuletus kohe → kohene → koheselt. Google leiab vähemalt 89 juhtu, kui analoogse päritoluga sõna sagedaselt ongi kasutatud (ilusa eesti sõna sageli asemel); arvamus, et määrustarindil peab alati olema lt-lõpp, ei ole teps mitte õige; teeme neile häbi-häbi! ja soovitame, et nad võiksid ümber toimetada Kevade alguse kujule Kui Arno isaselt koolimajja jõudis.... (Aga asjalikule lainele tagasi: siin on sellest probleemist põhjalik artikkel.)
Ja tegelikult ei ole sõnad sage ja levinud ka sünonüümid, sest midagi võib olla levinud ka siis, kui see ei ole sage. Seega ei ole sünoüümid ka sõnad sagedaim ja levinuim.
Põhjus, miks akulaadija oskuskeeles ei kõlba, on see, et eesti oskuskeeles on võetud seisukoht, et ja-lõpp tähendab ainult elusolendeid (vrd vedur ja vedaja, kraavur ja kraavikaevaja jne), peale mõne erandi (nt sõjanduse ja kodumasinate valdkonnast). Akulaadija tähendaks seega 'inimene, kes laadib akusid'. Kas laadib (tulemuseks on laadung) või laeb (tulemuseks on laeng), seda võib vaielda, aga inimene ei ole siiski elektriangerjas, et suudaks ise akusse laengu tekitada, sestap ta vast ikka laadib akusid, näiteks kenasse virna.
Here endeth the lesson.
Tööl on mu tuppa majutatud läti kolleeg L, kelle enda tuba samal korrusel remonditakse (sealt sadas eile vihm läbi). Mu saabudes ootab ta itimeest, kes aitaks arvuti sloveeni keelelt läti keelele ümber seadistada. Siis tuuakse talle läti sõrmistik kah. Klõbistab paar tunnikest, vahepeal käib läti kolleeg J teda aitamas, siis saab remont valmis ja jään tuppa jälle üksi.
Pärastlõunal midagi põnevat ei juhtu. Käin Kõrgmetsa poes.
No comments:
Post a Comment