R, 327. päev: frugilegus

Soe kevadehõnguline päev, sooja tundub olevat oma kümme kraadi, päike paistab, rasvatihased laulavad nii, nagu kopsud võtavad. Künnivaresed teevad juba pesa, näen Aadu silla juures bussiaknast lendamas künnivarest, kellel nokas tuust oksaraage.

Tuleb meil, et vaja kiiresti teha veel üks balti peo koosolek, taas viktoriini teemadel. Kuuleme kontseptsiooni ära, see on tõelises "Kes keda?" (kas mäletate?) stiilis, peale selle, et meil ei mängi mõtlemise ajal Viive Ernesaks klaverit. Lisan selgituseks juurde, et saage palun aru, lätlased ja leedulased, aga Eestis oli 20 a tagasi mälumäng professionaalne sport ja see on täpselt nendel radadel. Aga leitakse vormilisi puudujääke (küsimusi veel ei ole, aga kergemal versioonil on), nõnda lükatakse see kahtlemata üliväga hariv viktoriin aastajagu edasi.

Kutse alguses, kus on provokatiivseid küsimusi (nagu "mis teeb Eesti eriliseks?", esialgu ülimalt retooriline "mis teeb Eesti kuulsaks?" – mina küll ei tea! – ja "kas olete proovinud Riia palsamit?" ning midagi sarnast ka Leedu kohta) tahavad lätlased oma imejoogi asemel esitada retoorilise väite, kas Laima on parem kui muu väga tuntud šokolaad, aga kutse kirjutaja ei tea, kuidas kirjutatakse Godiva, ning keegi peale minu ei tea Šveitsi firmat Lindt....

Selgub ka, et iirlased saatsid oma teate tervelt kuu aega ette, patrikupäeva tähistamine on ikka keset märtsi.

Töö saab kenasti valmis umbes kolmveerand viieks, mil on natuke liiga kiire 17.04 rongile ja lihtsalt natuke kiire 17.24 rongile. Olen viiest bussipeatuses, liiklust on reede õhtu kohta vähe, käin pangaautomaadist läbi; ning siis ootan hulk aega järgmist bussi. Jaama juures olen kell 17.20, piletimüüja on aeglane, perroonil kell 17.26, mil mul on rongini aega tervelt 58 minutit. Käin jaama kõrval poes söögipoolist ostmas, siis perroonile, rongi ees veel ei ole; kui tuleb, olen teine inimene vagunis. Sõit on pikk, magama ei saa jääda, äkki ei ärka üles.

Lennujaama juures mõneks tunniks hotelli, hommikul taas lennukile.