Hommikul käib mehaanik soojusarvestit vahetamas. Olen tema tulekuks hankinud peegli ja taskulambi. Ta poeb vööst saadik valamualusesse kappi ja käsutab sealt nagu kirurg oma algkooliealist tütart, kes talle tööriistu kätte annab. (Tõsi, kirurgid õnneks oma patsientide sisse vööst saadik ei poe ja lapstööjõudu ei kasuta.)
Õhtupoolikul käin linnas, kuupiletite müügikoht on juba kinni. Käin loodusmuuseumis, kus on kahel alumisel korrusel üldekspositsioon ja kolmandal erinäitus. Muuseumis on ametis olnud väga osav konservaator, topised on väga head (mõnel on aluse serva peal aastaarv: 1942, 1943... mõtlen, et näe, suur sõda ümberringi, aga muuseumis meisterdati valmis pisidioraam jäälinnupaari ja pesaga). Erinäituse teemaks on kahetiivalised (Diptera), keda võib näha nii elusal kui eluta kujul (aga E arvates eriti jälk olnud lehmakook ilmselt ei ole päris, sest on klaasi all aluse küljes kinni kruvidega). Samas on ühes klaasnõus klaasi peal väljas surnud pistrik, tema all peegel, et huvilised saaksid vaadata vaklade tegevust, kuigi selle nägemiseks tuleks asetada pea pistriku kõrvale, mis ei ole kuigi meeldiv.
Muuseumi poes on palju huvitavaid, aga üpris kalleid loodusraamatuid, tulen sealt tulema. Jalutan all-linnas raudteesilla aluse poole, kuhu ma pole varem sattunud, ja näen seal põnevaid tarindeid nagu osaliselt säilinud langevõrega veskikanal linnamüüri all ja sõjatammi jäänused – demilitariseerimisel lammutati vesiväravad ära, tammimüür jäi alles. Sõjatamm asus all-linnast pealevoolu ja selle sulgemisel sai ülesvoolu oru pikalt üle ujutada.
Ronin üles tagasi, hämardub ja sõidan Kõrgmetsa maksimarketisse, et osta homseks matkaks kaasa võileib. Mul on mälestus, nagu oleks pood laupäeval lahti seitsmeni. Olen kohal pool seitse ja kui avatud uksest üritan siseneda, pistab üks transpordimees kisama, et musjöö, musjöö, ja midagi juurde, millest ma aru ei saa, aga aiman, et see tähendab, et pood on kinni. Pagan. Märkan, et tõesti, parkla on praktiliselt tühi. Kõmbin aga korterisse tagasi. Oleks ma seda enne teadnud, ma just lasin linnas mitu bussi mööda, mis oleksid mind kiiresti otse korteri juurde toonud.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment