Hommikul maitseb uni hästi, ärkan kolmveerand kaheksa. Kell 10 üks koosolek ühe kohe saabuva tähtsa tõlke teemadel, kell 10.30 samas ruumis järgmine. Ma isegi ei välju, vaid istun ainult teise koha peale; aga et mul on näpus eelmise koosoleku paberid, siis küsib saksa kolleeg L mõneti ehmatades, kas meiliga saadeti mingeid materjale, tema pole saanud. Teine koosolek on väga uinutav kohtumine tõlketehnika huviliste ja ühe uue rakenduse müügimeeste vahel. Kohtumise lõpp läheb 35 minutit üle aja, sest mõlemad müügimehed on kanges rääkimishoos. Pärastpoole võib kuluaarides (loe: liftis ja koridoris) kuulda osaliste üpris skeptilist arvamust. Ise ma nii skeptiline ei ole, sest mu tõlkekogemuses sisaldub ka tuhatkond lehekülge Transitit ja vat kuigi viimane on ilmselgelt välja mõeldud tõlkijate piinamiseks, saab seda ometi kasutada.
Tulevad eilse matka pildid ja saadan vastu enda omad.
Ka täna hommikul on läti kolleeg L majutatud mu toakaaslaseks, sest tema tavalise laua kohant on nädalavahetusel jälle vesi läbi jooksnud.
Lõuna eel saabub kolleeg, näpus mu tõlke parandused (mõnikord tuleb tõlkeid lasta kolleegil kontrollida) ja tal on täiesti loogiline küsimus: kust on concerned member states vasteks tulnud puudutatud liikmesriik? Jah, tõesti kust? Vastusega, et see on selle asutuse nendes tekstides nii olnud alati, ta rahule ei jää ja ma alustan otsinguid, kus see võiks kirjas olla. Otsing jõuab välja nelja õigusaktini, mis seda menetlust sätestavad; üht eesti keeles ei ole, aga ülejäänud kolm on ühel meelel, et see on seal asjaomane liikmesriik, ning kõik leiavad, et see on parem kui kunagi kiiruga tehtud terminiloendis.
Kell 14.06 läheb elekter ära. Tuleb kohe tagasi ja isegi võrk hakkab viie minuti pärast tööle, aga kell 14.14 läheb uuesti. Sedapuhku hakkab võrk tööle alles kell 14.27. Ja kell 15.00 on ühe töö tähtaeg, mis mul veel päris valmis ei ole.
NHE-maja kongressisaalis on täna mingi suur üritus, hommikul oli fuajees registreerimislaud, kus sumles palju inimesi. Üks onkel uuris huviga isegi kellamasinat, seistes selle ees, pidin pistma oma kaardi selle alla küljelt. Ka +1b korruse tõlgikapid on täna asustatud. Ukse taga on saksa kabiin, vahepeal kuuldub hääli, millest võib järeldada, et nad vaatavad Interneti vahendusel mingit sarja That's My Bush! lõiku. Kui kuulujutt, et seda sarja näeb praegu ka Eestis, vastab tõele, siis on see küll hea uudis, see on tore sari. Bushi kehastanud näitleja headusest räägib asjaolu, et ta värvati hiljem samasse ossa väga tõsisesse filmi.
Ükspäev nägin linnas kellelgi ELi tähepärjaga mitme inimese vihmavarju, mille peale ma arvasin, et a) see inimene ei saa töötada tuulisel Kirikmäel, sest nii suure vihmavarju (läbimõõt umbes 1,20 m, kupli sügavus umbes 0,5 m) viib tuul pikema jututa minema, koos omanikuga (ja ma mõtlen seda tõsiselt); ning b) kui peaks tulema uputus, saab selle vihmavarjuga üle vee seilata nagu karupoeg Puhh. Otsin üles kerasegmendi ruumala arvutamise valemi ja avastan, et 10 cm vabaparda saavutamiseks (st et varju äär oleks 10 cm üle veepinna) tuleb vihmavarju koormata 248 kg raskusega; praktiliselt tähendaks see seda, et selles saaks sõita kas kolm (!) kõhnemat inimest või siis 1–2 inimest "paadi" põhja asetatud 160–80 kg ballastiga püstivuse parandamiseks.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment