10.1.17

T, 3557. päev: rongid

Šp on täna öösel vait.

* * *

Jagab kooliõde arvamuslugu, kus mainitakse reisirongidega seoses sõnu „Eesti raudteevõrk”. Eesti ja raudtee küll, aga võrk?! Kui vaatame, kuidas liinid paiknevad kaardil, võiks sedasi ka õnge nimetada kalavõrguks jne (Dougal, this is a record, not a record collection). Mu arust on raudtee parem kui mitteraudtee, aga reisiraudtee olemusest ei ole Eestis hästi aru saadud:

  • vanades raudteeriikides sõidavad liinirongid kindla sagedusega, nt iga 30 minuti, 1 või 2 tunni tagant, mitte ei ole sõiduplaan vaadatud kohvipaksu pealt, nii et inimesel peab sõiduplaan olema kodus naela otsas
  • kõik reisijad ei taha sõita ainult punktist A punkti B, mõni tahab sõita ka edasi punktidesse C ja D
  • uusim praegu kasutatav reisiraudteetrass ehitati 1930. aastatel
  • 5 maakonnakeskusse 15st reisiraudtee ei ulatu (Haapsalu reisirongiliiklus likvideeriti 1995, Kuressaares 1955, Paides 1972, Võrus 2001; Kärdlas ei ole raudteed kunagi olnudki)
  • samal liinil peaks sõiduaeg olema kogu aeg sama, mitte olenema suunast ja kellaajast
Huvi pärast mängin Elroni sõiduplaanirobotiga kõik kombinatsioonid läbi (11. jaanuari 2017 kohta) ja saan teada:

  • Kõige sagedam raudteeühendus maakonnalinnade vahel on Raplast Tallinna (16 korda päevas); Tallinnast Raplasse saab päevas 15 korda, Jõgevalt Tartu 10 korda, Jõgevalt Tallinna, Tartust Jõgevale, Tallinnast Jõgevale ja Tallinnast Tartu 9 korda. Peale selle võib olla ka ühendusi, kus rongi on vaja oodata mitu tundi või istuda ümber kaks korda, mida Elroni robot arvutada ei oska.
  • Kahe ümberistumise või mitmetunnise ootamisega ühenduste teadasaamiseks tuleb sõiduplaanitabelitega mängida ise. Eesti raudteeühendusega maakonnakeskuste vahel sõitmiseks üle kahe korra ümber istuda vaja ei ole, ehkki ooteajad võivad olla mitu tundi.
  • Pikim päeva ühe ümberistumisega minimaalne sõiduaeg (koos teise rongi ootamisega) maakonnalinnade vahel on Viljandist Tartu (5 h 5 min; kusjuures tagasi saab pool tundi kiiremini), lühim (ümberistumiseta) on Jõgevalt Tartu (27 minutit; tagasi 28 min).
  • Kahe ümberistumisega ühenduste päeva kiireima sõidu kestused on stiilis „tunne oma kodumaad”: Põlvast Pärnu (13 h 47 min, tagasi 10 h 37 min), Pärnust Jõhvi (10 h 11 min, tagasi 6 h 46 min), Põlvast Viljandi (10 h 7 min, tagasi 9 h 13 min) ja Pärnust Valka (9 h 6 min, tagasi üllatav 3 h 57 min – mis tähendab, et sõit Valgast Pärnu on 2½× kiiremini kui Pärnust Valka).
  • Linnulennul on suurim kaugus raudteejaamaga maakonnalinnade vahel kaugus Tallinnast Põlva (204 km) ja lühim Tartust Põlva (41 km). Mööda umbkaudset trassi (sirgjooned lähimate raudteega maakonnakeskuste vahel, Tapa asemel arvestasin Rakveret) on pikim Valgast Viljandi (415 km) ja üle 400 km on veel Valgast Pärnu (403 km).
  • Eriti lõbusaks läheb aga, kui linnade linnulennulised vahekaugused jagada sõiduajaga, mis on tugev argument selle poolt, et Eesti raudteesüsteem ei ole võrk (keskmine efektiivne sõidukiirus on 46 km/h). Kõige aeglasem päeva kiireim ühendus on Viljandist Valka ja Põlvast Viljandi (efektiivne kiirus 9 km/h). Aeglasemalt kui hobusega (viis versta veerand tunniga = 21 km/h) saab veel Viljandist Põlvasse (10 km/h), Põlvast Pärnu (11 km/h), Pärnust Valka (12 km/h), Valgast Viljandi (13 km/h), Viljandist Jõgevale (14 km/h) ja tagasi (16 km/h) ning Pärnust Jõhvi (19 km/h). Pärnu-Viljandi liin on kumbagi pidi pisut kiirem (22 km/h). Kõige kiirem naaberlinnade vaheline sõit on Jõgevalt Tartu ja tagasi (100 km/h). Trassi mööda arvutatuna on kõige kiirem sõit Jõgevalt Tallinna ja tagasi (108 km/h) ning üldse keskmine on 65 km/h.
Lapsepõlvest mäletan, et maal Kesk-Eestis keegi vanamees meenutas, kuidas oli Eesti ajal Tartus sõjaväes ja sai ööpäeva puhkust, ent rongiga ei olnud võimalik sõita ööpäeva jooksul koju ja tagasi Tartu (kuigi siis oli olemas Tamsalu-Türi raudtee). Mida me siis mõtlesime, et voh nüüd on rongid kiiremad. Aga ei ole! Nagu ka läinud enne sõda kiri kogu Eestis kohale järgmisel päeval (mu lapsepõlves läks kaks päeva, esimene päev sorditi), kusjuures siis sorditi kirjad läbi algul koguvas postkontoris ja siis uuesti jaotavas postkontoris, mitte üks kord nagu praegu, mil Omniva ei suutvat tagada, et kiri läheb Eesti piires kohale nelja päevaga. Nagu ka tudengiajal, kui kord sain ühes naaberriigis teisipäeval vastuse kirjale, mille olin postitanud neljapäeval, kusjuures adressaat elas mitte Tallinnas, vaid maal metsas.

No comments: