E, 3563. päev: pakiautomaat on mugav, aga lugege tariife ikka hoolikalt

Panen hommikul linnukaamera jälgima diivani. See reageerib liikumise peale, töötab ka öösel, püsib ärkvel palju päevi (vana – algeline action-kaamera – püsis ärkvel kolm tundi ja selle pildikvaliteet oli hirmus); teeb vaate liikumise peale sekundi tagant kolm fotot (kuigi reageerib üsna aeglaselt, nii sekundi – vana reageeris kiiremini, näiteks välgule niimoodi, et välgunool jäi pildile); pildisuuruseks panen 2 MPix ja 16 GB mälukaardile mahub ligi 5000 võtet.

Jaama postkontori iseteenindusest pakid posti. HH pakile panen kogemata liiga vähe marke, meenus õhtul (suurus õige, paksus vale). Pakk tuleb veebruaris tagasi, lasen peale kleepida puuduva margi, saadan uuesti.

Keeletunnis loeme kolepikka (normaalsest raamatust 3 lk) lugu, kuidas kirjanik oli lapsena sõja ajal maal puhkusel ning mis seal kõik oli. Uusi sõnu nii mis tapab. Osa on murdes, nii et õpetaja ka ei saa aru ega riiklik sõnastik aidata (näiteks saladuslik sõna Leider, mida oli jutus kaks väga suurt eksemplari seotud kirsipuu külge – sõnastik ütlevat, ütleb õps, et parknahk nagu saksa Leder, ma pingutan ettekujutust, et mida need teevad püsivalt kirsipuu küljes, kuni välgatab, et võib-olla redel nagu saksa Leiter).

Midagi ei ütle ka diivanipildid, sest kaamera on vaadanud pisut vales suunas ja piltidel on ainult diivaniesine, mitte -pealne. Teine elukas, Šp, saab täna 13.