Postkastil on joodiknaabri nimi edasi.
Naaberlinnas; sisenesime jaama elektroonikaaubamajja sihiga osta sealt CD-de kriimueemaldusvahendit, aga väljusime hoopis sületäie plaatidega.
Siis raamatupoes, kust viimased kaks väga tolmunud eksemplari kohaliku veiniseltsi plaadist, kuidas tippsommeljee ja veinikuninganna räägivad veinist ja üritavad jätta teineteisele head muljet.
Kaubamaja karnevaliosakonnas selgub, et loomakostüümid ikka argipäevaseks kodus kandmiseks ei sobi (pealegi minu suurust ei ole).
E käib „korraks” riidepoes, ootan väljas. Ootamine on oma 20 minutit pikk, mul hakkab külm, pärast Kella kõrtsis tellin esimeseks groki, mis on tehtud leigest teest.
Pärast kodus ei lähe „Tatortreinigeri” plaat üldse mitte kohe käima: selgub, et pakis on kaks plaati: Bluray ja lisade DVD, aga menüü on mõlemal samasugune; lisade plaadi jagude menüü ei tee midagi.
Tavaliselt ma lühidal koerajalutusel kindaid ei kanna; täna kannan ja kohe hea soe on. (Aga kes edasi loeb, saab teada, et mugavus tasus kurjaste kätte, kaks korda.)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment