Päeval arvutipoes; randmepatja ei ole (loe: ei leia).
Jaamast nädalavahetuseks rongipiletid (jaamast sellep., et veebist koerapileteid ei saa): piletimüüja on paras uimerdis, aega kulub veerand tundi, kuigi mul on kenasti paberil kirjas, kes, kuhu ja millal. Pileteid on terve patakas: kõigepealt neli piletit bussile, siis kaks täis- ja kaks lapsepiletit rongile, siis reserveerimiskaart; siis kõik see sama tagasi. Ühel täiskasvanul on sooduskaart kah veel.
Kui tagasi jõuan, on täies hoos ventilatsiooniaukude ümberpaigutamine. Kui enne puhus õhk jala peale, mis oli sokkis ja midagi ei tundnud, siis nüüd on auk eemal ja sealt puhutav õhk jõuab pikapeale vastu kätt ja nägu, nii et tunnen.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment