AW&ST kirjutab (järg on 21. aprilli numbris) allveelaevade avastamise artiklis, kuidas kogu külma sõja arendas USA allveelaevastikku selleks, et hoida N. Liidu tuumaallveelaevad eemal Atlandi laevateedest, kus meri on väga sügav ja tuumalaevad suured. Aga muutunud olukorra tõttu on praegu uus oht hoopis madala mandrilavamerega riikide diiselallveelaevad, mille uurimiseks laenati paariks aastaks USAsse üks Rootsi nüüdisaegne allveelaev – mis tegi igal manöövril pika puuga ära igale USA laevale, mis seda ei märganudki ja juhtunut häbiga varjasid. Nimelt on üha rohkem kasutusel suletud tsükliga diiselallveelaevad, mis saab käitada diiselmootorit ka vee all, ning need on väga vaiksed. Mitmel pool maailmas töötatakse välja passiivseid andureid (kus heliallikas on ühes ja vastuvõtja teises kohas). Prantsusmaal töötatakse välja uut allveelaevade avastamise süsteemi, mis kuulab mitte mootori- ega sõidumüra (mida on praegusel ajal väga vähe), vaid allveelaevast lähtuvaid juhuslikke mürasid, näiteks mahapillatud tööriista kõlinat ja pesumasina tsentrifuugitsüklit.
Pakun, et Venemaa-meelsed separatistid, kes laupäeval lasid alla Ukraina Il-76, saavad mahitajatelt kitli peale, kui need taipavad, mäherduse karuteene nad tegid: nad kuulutasid sellega maailmale üsna santi lugu, et Venemaa strateegilise lennutranspordi selgroog Il-76 ei talu õlalt lastava väikese õhutõrjeraketi tabamust (Igla lõhkelaeng on 1,17 kg). Sel teemal oli just AW&ST lugejakirjades arutelu, kus nenditi, et muu maailma strateegilise lennutranspordi selgroo C-17 ja C-5 on taoliste suhtes suht immuunsed.
* * *
Keelekoolitus, mis vahelduseks on toekas ja huvitav. Üks esineja arvab, et isegi ühe eesti kirjaniku ametlikus eluloos on mingi lausestusveidrus, millele mul on palju lihtsam seletus – see on vast võetud eesti Vikipeediast, ja et imelikud tõlked näitavad, kuidas keel muutub (minu seletus: tõlkija ei oska), ning et inimahv õpib märgid ära, aga uusi ei loo (soovitaksin järele uurida, kuidas täpselt šimpans Washoe klõbistas varem nägemata luige kohta 1975 märgid „vesi” ja „lind” ning kuidas mitmesõnaliste lausetega suhtles tema järel šimpans Nim Chimpsky, ning kuidas hallpapagoi Alex leiutas seni maitsmata õuna kohta 1999 suisa uudissõna banerry, liites loovalt tuttavad sõnad banana ja cherry; viimast mainib ka paduteaduslik oopus The Alex Studies, lk 243, ja The Oxford Handbook of Language Evolution, lk 123). Teine räägib moekeelenditest, aga bussisõidu iseärasuse tõttu ma algust ei kuule; ta pakub, et „koheselt” on endiselt kasutuses, aga mu materjalis seda viimane viis aastat ei ole olnud. Mistõttu lähen pärast ja pakun enda ülesleidusi, ta soovitab kirjutada artikli.
Pärast vaheaega täheldan, et kõigil (kõigil!) kuulajail on enda ees laual 0,33-liitrine veepudel. (Ärge nüüd kartke: see oli küll fakt, aga kommentaari ei järgne.)
* * *
Tahan vaadata klassikafilmi Das Boot (aken on lahti, las portugali naabrid kuulevad – Portugal sai täna jalgpallis Saksamaalt 0:4 kaela), aga selgub, et see on mingi eriti pikk režissööri versioon. Nali selles, et seda filmi on mul olnud videol ja kolmel plaadil, neist vähemalt üks juba oli režissööri versioon, aga kestis „ainult” kolm ja pool tundi. Nüüd kestab viis!! Kisa ja karjumist on rohkem, minategelane loeb sisemonoloogi, näidatakse, mis kamm oli ühel allohvitseril prantsuse neiuga ja et see isegi lehvitas, kui laev merele läks. Inglise tõlge (mida ajuti, üle õla, vaatan professionaalsest huvist, eks ju) on kirjutatud vast kuulmise järgi, sest alguse tuntud repliik weil sie dann Bärte haben (kapten selgitab sõjakirjasaatjale, miks tuleb pildistada mitte sadamast merele, vaid merelt sadamasse suunduvaid allveelaevnikke: neil on siis habe) on pandud ümber umbes nagu because then they are more valuable, mis võis tekkida ainult seepeale, et tõlkija arvas kuulvat weil sie dann Werte haben. Jalgpallimeeskond Schalke on inglise keeli our team.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment