E, 2589. päev: esmaspäevasida pudinaida

Täna jälle on kellelgi kontoris imik kaasas; see on vist nagu mingi uus mood. Ei ole kindel, kas tohib; keelekooli kodukorras on näiteks kirjas, et ei tohi.

Kohvinurgas kuuleb, kuidas üks töökaaslane olla kõik neli vaba päeva vihtunud mingit pikka asja ümber kirjutada, tippinud kümme tundi päevas, neli päeva. Teine pakub, et miks ta ise tegi, lasknud kellelgi teha sama raha eest. Pidada palju maksma. „Tead, on olemas tarkvara, mis tunneb ära kirjutatud teksti,” pakub üks. – „See on nii keeruline,” arvab teine. — Nii, ja millal oli minu esimene kokkupuude OCR-tarkvaraga? Ilmselt millalgi 1990. aastate algupoolel, kui võtsin nõuks kirjutada mingi tuntud kirjandusteose lühida paroodia ja vaja oli selle pikki autentseid tekstijuppe.

Bussis rõve palav, tagumine iste on täitsa vaba, kus istun algul nagu vapper pioneer, tehes nägu, et mis te vahite, aga jaama juures kolin paar rida ettepoole, mille eelmised asukad endale tuult lehvitasid, aga kus tagaistmega võrreldes on suhteliselt jahe.

Tunnis on uus õps. Õpime kehaosi; puusade määratluseks öeldakse „daamide murepiirkond”. Üks ei saa vahet sõnade „keel” ja „päike” hääldusel; teine, lapsesuu siis seletab, et üks on selline pehme, teine särab taevas.

Laheneb aastasadade saladus: mida tähendas Lati Pats. Asi oli lihtne: tollal oli veiniäri Capital, mille konkurent võttis endale tagurpidi nime Latipac. Et see hääldus just -pac ja mitte -pats, näitab poe silt, kus foneetilise vene nime lõpus on k, mitte ts:

fb-tuttavast harrastusajaloolane on avastanud, et hiliskeskaegne Saksa keiser Karl V oli ühtlasi Hispaania kuningas, ja on sellest järeldanud, et tollal oli Eesti pealinn Madridis. No tule taevas appi. Olen seda jampsi kunagi varem kommenteerinud, aga ei leia üles. Nali oli selles, et a) hilisemas Eestis asunud piiskopi- ja orduriigid olid Saksa keisriga seotud suht lõdvalt (faktiliselt olid iseseisvad, aga keskajal võis sama territoorium alluda mitmele isandale, nt piiskopiriikide mitmesuguseid haldusasju ajas ordu) ja b) Madridist valitseti Hispaania kuningriiki (mis tollal ulatus Belgiasse ja Hollandisse, Karl V oli praeguses Belgias sündinudki), aga Saksa keisririigil pealinna ei olnud. Halduspealinnana toiminuvat tollal Viin. Veel paremini saaks väita, et kogu orduaja oli Eesti pealinn hoopis Rooma, sest Saksa keiser oli tollal ka Itaalia kuningas. Lihtne!