N, 2421. päev: barokkooper!!

Ooperiteemadel jätkame ka täna, mil käime vaatamas barokkooperit!

Üks teine helilooja ütles enda ooperite kohta (mis ühendasid mitut kunstiliiki: draamat, muusikat, kujutavat kunsti) Gesamtkunstwerk, aga seda annab täitsa vabalt nihutada ka ajas kaks sajandit ettepoole. Nimelt on külla tulnud teater otsustanud lavastada barokkooperi mitte nii, nagu tänapäeval kombeks (et tühjal laval on aluspesus poisikesed/vanadaamid või tänapäevases ülikonnas härrad), vaid nii, nagu oli kombeks lavastuse esmaettekande ajal. Ja see hõlmab peale muusika kõike: laulmisstiili, koreograafiat (kui sellesse ei ole just lisatud buto elemente), kostüüme, parukaid, minki, lavakujundust ja – mis kõige põrutavam – lavavalgustust. Viimane on nimelt küünaldega. Mitte n-ö vanadekoduküünaldega, mida tuleb vaadata ilma prillita ja hästi kaugelt, vaid enamasti lahtise leegiga, elava tulega. Paiguti on ka väiksemaid pürotehnikaefekte. Alguse lootus, et lava on hämar ainult ööstseenides ning koidu- ja päevastseenides läheb ehk valgemaks, ei täitu.

E naabril on kaelas väike binokkel, millega see uurib mõnda lauljatari hoolikalt. Binokkel on väike ja ilmselt eriti ei suurenda (ehk nii 7× ainult); heietan taas kord habemega nalja astronoomilisest binoklist ja leian, et 6. reas peaks optikavahenditest kaasas olema hoopis sekstant: sellega saaks korraga jälgida laval toimuvat ja lava kohal olevat tõlget. Ega ma kogu aeg ka ei jaksanud pead kuklas hoida, homme muidu kaelavalu, ja hääldus oli selge ning märksõnadest saab ju aru: amore, destino, fatale, ti amo, tragedissima.

Muusika meenutab kõvasti Hortus Musicuse muistset plaati „Saksa varabaroki tantsumuusika” (1988), isegi nii, et otsin ESTERist üles plaadi andmed ja vaatan, ega seal olnud Cavalli tükke. Ei olnud, aga ajastu on täpne (selgub, et varabarokk oligi enne 1650. aastat).

Mõte rändab muidugi sellele, mihuke oli maailm aastal 1643, kui oli Veneetsias, Euroopa esimeses ooperiteatris ooperi esmaettekanne. Majad ehitati kõverad ja linnamüürid sirged. Sõideti suurte laevadega suurt merd, ka siis, kui nendega ei saanud normaalselt keerata (sest rooliratas oli veel leiutamata) või need läksid iseenesest ümber või ilmkärakaga lõhki; suveks olid avastatud kõik suuremad lõunamere saared. Ilmuma hakkasid esimesed kohvikud, mõni aasta varem oli leiutatud pendelkell, aasta varem leiutas Pascal liitmismasina, Toricelli leiutas elavhõbebaromeetri. Hakati üles joonistama linnu ja muid vaateid, taga kiusama nõidu ning V. maakonnas toimus Norra esimene postirööv.

Seejärel muidugi sellele, kas ka Dorpati ülikooli tudengid ja professorid kandsid samal ajal samasuguseid rõivaid, parukaid ja tugevat minki ning kas nad pidudel kastraadiregistris ikka laulsid.

Ooperis on vähemalt üks mees naiserollis, paar naist on meherollis (ja pärast näen, et ka Apollo roll on kirjutatud aldile, kuigi ooperis laulis seda umbes kahemeetrine tenor).

Algul arvan peategelaseks (proloogi hämaruses) kellegi teise, aga siis mõistan viga, sest järgmise laulja hääletugevus on dramaatiline. II vaatuse keskel läheb peategelane hulluks, mida kenasti markeerib sellega, et avab särgi eest nööbid ja omandab senisest veel tugevama visuaalse (aga õnneks mitte akustilise) sarnasuse kadund Gunnar Grapsiga või senini ringitatsuva Alice Cooperiga, ning seni graatsiliste käeviibetega piirdunud koreograafiale lisanduvad palju keerukama lavaliikumise elemendid. Eks väitis omal ajal ju kirjanduse õpikki, et Shakespeare lasi Hamletil teeselda hullu, et ta saaks öelda asju, mida ta normaalsena ei saanuks. Nõnda sai autor lasta laval vabalt ringi tuuseldada ajutises hulluses peategelasel ja Amoril, keda pisut takistas asjaolu, et tema tiivad ei olnud kere küljes väga tugevasti kinni ja näitleja pidi meeles pidama, mis sammaste vahelt ja mispidi ta läbi mahub ja kust mitte.

Lavakujundus on pöördlaval kahekordne varemetes sammashoone, kus all on allmaailm, üleval sebivad jumalad ning kummalgi pool on muud tegevuskohad. Paiguti on ülal näha allakukkumisvastased traadid. Näen ainult üht libisemist; E näinud neid rohkem. Laval oli üsna pime, ühe vaikiva noormehe ja ühe neiu kogu roll oligi käia vaikselt ringi ja keerata laternate peegleid või kustutada küünlaid.

Lõpuks ka teatri ametlik video, kus näeme peaosalist terve mõistuse juures ja mitte ning Amorit koos Volupia ja Bellezaga.