Saksa keeles jäetakse kõigi sakslaste üleüldine pidupäev – täna saab „Saksamaa Orumets” Heino 75 – mingitki pidi mainimata, räägitakse kolmel igaval poliitikateemal ning ainsa koomikahetkena näidatakse Ukraina-teema lõpuks uudislõiku, mille lõpus võtab kantslist sõna Kremli päkapikk, aga enne seda näidatakse pööraselt naljakat tema sisenemise militaar-koreograafianumbrit – naeru pälvivad Kremli viiemeetrised kulduksed ja neid avavad soldanid, kelle samm oleks võetud nagu otse Monty Pythoni lõbusa kõnnaku ministrilt. Täheldan, et kui muidu filmitakse uudistes inimesi normaalselt vaatekõrguselt (u 1,2 m + kaamera kõrgus), siis päkapikku seiranud Kremli ametlik kaamera on kõige rohkem 0,5 m kõrgusel, sest teda näidatakse alumisest rakursist. Mulle kui ainsale kunagisest NSV-st pärit osalisele antakse pikemalt sõna teemal, kui palju aitas Eesti sattumisele Euroopa Liitu kaudselt kaasa Venemaa; kinnitan, et vägagi, tõukav mõju oli väga kange, ja mainin ka muudele kursuslastele tundmatuid asjaolusid, nt kuidas Venemaa diktaatoril on kole raske harjuda mõttega, et N. Liitu enam ei ole, kuidas Venemaal kui riigil puudub arusaam, et austada saab ka ilma kartmata (vrd vene ähvardus a tšo li, tõ mne ne uvažaješ, j-t-m?!), ja kuidas 2008. a Gruusia sõja päästnud väidetavasti valla üksainus sõna (mis küll olevat Vene ajakirjanduse väljamõeldis).
Keelekursusel saan aga aru, et pliiats, millega kirjutan, on kahest-kolmest osalejast vanem.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment