Tööl juhtub veidi pärast lõunat, et oleme sügavas tööhoos, kui äkki lüüakse uks lahti ja sisse tormab üks lõunamaine kolleeg. Ehmatus on kõigiti kolmepoolne. Saame teada, et eksis uksega. Juhtub, juhtub, miks ma muidu hoian sissekeeramisjärge toanumbrite järgi.
Tuleb paber, mis kinnitab, et meil on ametlikult nüüd aastaks ajaks kaks hoolealust, kellest ühest on olemas kena portree ja teisest võib-olla ka, kui hästi otsida. Kasulik ühendatud meeldivaga: lahedad sulissõbrad olemas (check), aga mitte korteris (check). Võrdleme olukorda nüüdisaegse hobusekasvatusega. Peaks panema portreed rahakoti vahele või telefoni, hea näidata.
Saksamaa antikvariaat ja kirjastus, kellelt ostsin aasta tagasi von Nottbecki ja Neumanni „Tallinna ajaloo ja kunstimälestiste” uustrüki, on saatnud jõulukataloogi, kus kohe algul lubatakse läti ooperidiiva Elīna Garanča autobiograafiat. Amazon näitab raamatust vähe rohkem, isegi mõningaid kohti laseb sirvida, niisiis saame teada ooperitähe raskest lapsepõlvest Riia ühiskorteris, millest nende pere kasutuses oli pool, tilluke 100 m² (võib-olla on raamatus trükiviga – hilisem täpsustus: see oli kogu korteri pindala, kahe pere peale), ja kuidas rasketel 1980. aastatel elas nende muusikupere (isa koorijuht, ema Riia muusikaakadeemia õppejõud ja Riia ooperi koormeister) tänu emapoolse vanaisa-vanaema toele, kellel oli kahesaja kilomeetri kaugusel talu. Google Maps tunneb kohta hästi ja osutab otse taluhoovi. Selle ümbruskonna kohanimed ei ütle esialgu midagi ja asukoha aimamiseks peab kerima päris palju väljapoole. Elīna Garanča etendas 2010 elavalt Meti Carmenit, mida olen plaadi järgi siin kirjeldanud.
Veel saab teada, et E prantsuse keele õpetaja arvates on tipp-prillifirma Gucci ja E meelest Zeiss, mispeale pakun, et see on umbes samamoodi, et Gucci võiks teha ka fotokaid, nt kirjutada suvalise karbi peale Gucci ja panna hinnaks 100 000, kõik muidugi ostaksid, et Gucci fotokas ju!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment