Eile oli soe kevadpäev, öösel huikas metsas kodukakk, täna on talv tagasi, inversioon, hall maas, päike paistab, aga lennujaam hoiatab, et nähtavus on ainult 5 km.
Usun, et täna kontrollitud tõlke saatmisel pühkis tõlkija higi ja ohkas kergendusega nagu Allan McDonald 28.1.1986 Challengeri stardil Challengeri õhkutõusmisel, sest oli kartnud, et äkki annavad liiga külmas tundmatult käituvad tihendid tahkekütuskiirendi kõige kriitilisemal hetkel, 0,6 s pärast süütamist, järele*. Kui ta oli suu kinni saanud, läks see aga – piltlikult öeldes kohe, tegelikult aga pisut üle minuti pärast – teatavasti uuesti lahti ja jäi ammuli päris kauaks ajaks.
(* Allan J. McDonald, James R. Hansen, Truth, Lies and O-Rings: Inside the Space Shuttle Challenger Disaster. Gainesville: University Press of Florida, 2012. ISBN 0813041937. – Lk 121.)
Saan teada, et see, mis vanasti oli operatiivsõiduk, on nüüd alarmsõiduk (vt liiklusseaduse § 84) ja et pakendiseaduses on öeldud ilusti „korduskasutuspakend” ja „ühekorrapakend”. Viimase muu omaloominguga palun mind enam mitte tülitada.
Bussis saan kohalikust keelest aru, sest räägitakse teemadel, mida oleme õppinud (kalender, kestused): keegi hakkab veebruaris õppima kuskil ja õpib viis nädalat ning puha. Eks see algajate keelekursuste keel ole taoline, et tavaelus ei ole sellega suurt midagi teha – vrd Loriot, Deutsch für Ausländer:
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment