Saan iga paari nädala tagant kõnesid teiesugustelt, tavaliselt ikka ebasobival hetkel, ja kui olen mugavast lesimisasendist püsti karanud ja teises toas laadiva telefonini tormanud, kostab sealt ainult klobinat, müdinat ja sahinat. Kui ma kohale ei jõua, suunab teenusepakkuja teie kõne nähtavasti postkasti, mispeale tuleb mulle sõnum, et postkastis on teade, aga ma seda vaadata ei saa, sest kõneposti ma muidu ei kasuta ja selle salasõna ei mäleta.
Nagu näete, on probleem nii suur, et kirjutan sellest blogis!
Et taolisi vastamata kõnesid tuleb samadelt inimestelt, ma ka eriti ei vaevu tagasi helistama, sest mõistlikult eeldan, et te olete helistanud mulle kogemata (vrd karjapoiss ja tema korduvad ebateated võsavillemite esinemise kohta talundilähedases kõrghaljastuses). Siia panen kogu loo üles teiste telefonikasutajate harimiseks. Kehtib ka sõnumite kohta.
Selliste tühjade kõnede eest maksate teie ise, ärge unustage.
Ja kuidas siis sellist raha tuulde loopimist lõpetada ehk kuidas olukorda lahendada?
- Uurige järele, mis on ja kuidas käib peale klahvilukk.
- Lisage telefoniraamatusse selline nimi, mis satuks telefoniraamatu algusse, näiteks Aaaaaa_telefonirahu (kui telefoniraamat sordib eesnime järgi) või Telefonirahu Aaaaaaaa (kui sordib perekonnanime järgi).
- Ja nüüd tuleb kõige tähtsam: kirjutage ta telefoninumbriks mingi kas olematu telefoninumber, millele helistamine annab teate, et kõne ei ühendu (eeldatavasti siis kõne ei maksa) – kontrollige – või mingi tasuta automaatnumber, nt kellaaeg või ilmateade (uurige telefoniraamatust).
* * *
Vastandite filosoofia üle mõlgutajatel soovitan guugeldada sõnapaari „keskkonnaamet soovitab” ja te ei kahetse: kord soovitab see loodusesse mitte sekkuda, siis aga jälle, et sekkuge kuidas aga. Sügavalt kahtlen, kas seekordse „soovituse” andjad on mõnd vareste käitumise kirjeldust ikka lugenud või ammutavad nad teadmised jutupaunikute nullilähedase teadusväärtusega lugudest. (Neile, kes ikka aru ei saanud: varesepesade lõhkumine teeb teile karuteene, sest varesepaar ei hakka uue pesakonnaga jändama, vaid ühineb teie aeda rüüstavate vallaliste vareste parvega.)
* * *
Olge hoiatatud ka Prantsuse filmi „Le making-of”-lisade eest. Kui nüüd kuulen karu-hiirefilmi teemalaulu, kangastub vaimusilmas hiigelninaline tatiste prillidega musjöö seda laulmas või V-kaelusest hoolikalt raseeritud rinnaesist välgutav ja Leontevi-sarnaseid lokke heilutav helilooja helipuldi ümber hängimas. Kuigi jah, prantsuse filmi tegemisest saab põhjaliku tunnise ülevaate (tänu sellele, et sellel juhtuvad olema hollandi subtiitrid). Prantsuse filmis on ainsad rääkivad naised kinolinal, mitte stuudios.
No comments:
Post a Comment