Õhtul röögib akna taga lehise otsas väike lind, kellel ikka vahel öö ja päev segi läheb (tüüpiliselt kell pool kolm öösel) ja pool maja äratab. Seekord saan tema hüüded salve, et laulu järgi uurida, kes.
Ükspäev oli bussipeatuse juures maas surnud isane musträstas ja kahtlus, et see oli „meie oma”, on suur, sest isast musträstast ei ole enam rõdul käinud sama sageli kui enne.
Tänane ooperiprogramm on „Carmeni” teine pool ja eile ostetud „Parsifali” (Staatsoper Berlin, 1992) I vaatusest pool. Teatris nähtu oli sellest hulga parem! Peagi asendub „Parsifal” filmiga Patton (1969), mis jõuab kah umbes poole peale.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment