R, 2207. päev: väike aed

Saksa keel, seejärel kirjatarvete pood (suviseks fotoprojektiks on vaja eraldi märkmikku).

Pärastlõunal tööl kuulan töö kõrvale raadiot ja Saksa Raadio Elmarist tuleb mingi uudise juurde jupp kole tuttava meloodiaga, aga saksa sõnadega, mille kribin paberile ja guugeldan. Kuulake teie ka ning tundke äratundmisrõõmu. Suveniiri kaveri ainuautor on kadund Heldur Jõgioja.

Lõuna-Koreas olevat tuntud lööklaulu väidetavasti tunduvalt erineva järglase (äkki selle, maitea) video näitamine telekas keelatud, räägib sama raadio, sest seal löödavat liiklusmärki jalaga ja sellist riigi vara rikkumist ei saa noortele näidata.

Tuvastan, et eelmisel nädalal ostetud lennundusajakirjas (Fliegerrevue X Nr. 40) on veel pikki huvitavaid lugusid: näiteks N. Liidu lennuväest Afganistanis, kus eriti palju hävis transpordihelikoptereid, sest Mi-8 meeskonnad järgisid pigem rangelt helikopteri käsiraamatut ja lendasid vastu mäekülge, kui et kallutasid helikopterit üle käsiraamatus lubatud 30°.

Veel tuvastan, et ajakirja lennukikunstnik on joonistanud Messerschmiti projektide pisut liiga lennuka artikli jaoks arvutipilte, aga pole teadnud, et Saksa lennukitel olid riiklikud eraldusmärgid mitte seal, kus ruumi rohkem, vaid kindlates kohtades: 1941. a standardi järgi oli tiivapealne rist keskpunktiga 2 m tiiva tipust, tiivaalune rist täpselt äärmise mootori ja tiivaotsa vahel, kererist tavaliselt täpselt tiiva tagaserva ja stabilisaatori esiserva vahel (selle asendiga lennuki pikkuse suhtes on fotodel kõige rohkem varieeruvust, nt Bv 222-l oli küljerist hoopis tiiva all, Go 242-l mõnikord samal küljel koguni kaks ja vaidtiibadel üldse ei olnudki stabilisaatorit, mille suhtes selle asendit mõõta). Ka ristide kuju ja suurus olid täpselt ette kirjutatud (nt tiivapealse risti valge joon oli kitsam kui tiivaalusel ristil ja kereristi kõrgus oli veerand kere ümbermõõdust ümardatuna lähima standardkõrguseni). Need eeskirjad hakkasid 1944 muutuma (nt musta asemele ilmus hall ja pidevjoone asemele katkendjoon), nii et võiks ju järeldada, et ajaks, kui need lennukid valmis saanuks, olnuks ka asukoha reeglid teised, – aga noh...