Tööl hommikul koolitus, kuhu olin suurest huvist soovinud minna; asi oli tegelikult ette nähtud keelerühmade teistele asjapulkadele, aga tehti erand ja kutsuti. Noh, asi on tegelikult palju igavam kui arvata, sest olen sama teemaga tegelenud ligi kaks aastat akadeemilises plaanis päris palju, aga koolitusel räägitakse, et vat sihuke asjavärk on üldse olemas. Nii et imiteerin kirjutamist, tehes Eesti-blogis avaldatavate mälestuste graafilise osa plaane (mida ja kuidas). Õnneks saavad kuulajate küsimused kiiresti otsa ja plaanitud lõpu kellaajaks olen juba töölaua taga tagasi.
Küsitakse arvamust kaudselt mainega seotud küsimustes (käimas on uue tulevikusüsteemi nimevõistlus) ja vaatan siis asja inseneripilguga. Ütled: „Dünamo”, mõtled: „100 aastat Nõukogude jalgpalli” – see tähendas 1950. aastatel lehvivaid ja vormituid laiu lühikesi meeste sitspükse. Ja mis meestesse üldse puutub, siis hoidku lugejate meeskaaslased suupillidest kaugele ja juhtigu parem autot: link.
Õhtul on nüüd kaua valge; kui kella vaatan, on juba kellaaeg, mil tavaliselt olen juba kodus.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment