Leian tudengiaegse konspekti vahelt iidse sildi, kus teatan, et sain infot „Adama” keelekursuste kohta mitte „raadiost, televiisorist, kuulutustetulbalt, tuttavatelt” vms, vaid ajalehest. Aastat ma siia ei pane, selline keelekasutus on nii muistne, et lausa häbi on. See oli see soome keele kursus, kus üks osaline küsis viimases tunnis, et kas soome y loetakse üü, ta oli kogu kursuse arvanud, et nagu ii.
Päeval käib soojusarvesti kontrollija, kes muidu oli lubanud tulla laupäeva pärastlõunal ja löönud segi kõik nädalavahetuse plaanid. Nüüd plaanid taastuvad. Tore.
Smithsoniani tänases nahkhiireuudises mainitud käitumist nägin kolm aastat tagasi Müncheni loomaaias, kus on sissemindav nahkhiiretuba. Mul oli seljas fliis ja vähemalt üks nakhhiir rippus selle ees, nagu vaatleks hoolikamalt. Nahkhiiretunnisti olin viimasel hetkel maha jätnud, sellega oleks kuulnud, kas klõpsud kiirenenuks nagu saagi leidmisel.
Tänane keelesekund on teemal „Kas õige on iluravi või iluhooldus?”. Arhaismihuvilistele, kellele meeldib rohkem esimene, soovitan minna kuulama ettekannet, kus tutvustatakse taastavat plastikakirurgiat, ja istuda loengusaalis hästi ette, et näha näidatavaid pilte võimalikult suurtena. Pärast selle tänuväärse käsitöö detailset nägemist olete kui ümber sündinud ja te ei nimeta kosmeetikasalongis toimuvat „raviks” enam mitte kunagi!!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment