K, 2127. päev: klopp!

Saksa keele eksam, kuhu lähen lumeolude tõttu suure varuga ja kuhu jõuan umbes 35 minutit enne algust esimesena – vanal aastal algas tund veerand tundi enne ametlikku algusaega, ma töölt muidu ei jõudnud, kui jäin veerand tundi hiljaks; eelmises tunnis eksamikorraldusest rääkides oli õpetaja maininud, et kuulmismõistmisosa alustame siis, kui kõik on kohal, ja pööras ringi ja vaatas mulle tähendusrikkalt otsa. Aga täna on lumeolude tõttu lastel koolist vaba päev ja linna liiklus seetõttu palju vähem umbes kui tavaliselt.

Aga sellest kõigest on tänaseks järel väga vähe, sest tänane eksam on kõige jobukaklikumalt korraldatud keeleeksam, kus ma siinmaal olnud. Algab küll umbes punktuaalselt, aga lumeolude tõttu ei alata kuulmismõistmise osa, enne kui kõik, kes kohale tulla lubanud, on kohal. Et keegi ei tea, kes tuleb ja kes mitte, ei ole sellega kiiret. Õpetaja lubab kirjutada tahvlile kirjanditeemad aga alles pärast kuulmise osa. Mul juhtub esimest korda, et pärast lugemismõistmise ja grammatika osa valmimist vahin ringi ja loen kirjutatu kolm korda läbi ning, et aega jääb ikka üle, kustutan segase käekirjaga kohti ära ja kirjutan selgemini asemele.

Siis tuleb kuulmismõistmise tekst, aga õpetajal on köha ning ta köhatab just nende kohtade peal, kus öeldakse asju, mis otsustavad, mis lahter tuleb ristitada, kas „õige”, „vale” või „ei öeldud” (viimase kahe eristamine käib niikuinii õpetaja suva järgi, ammu teada). Näide: paberil on väide, et, ütleme, Stefan Fischer on täielikult pime, ja kui jutt jõuab hr Fischeri puude täpsema kirjeldamiseni, kostab plaadilt ainult jupp „seit einem Arbeitsunfall ist Herr Fischer...”, siis kostab õpetaja suunast KÖHH-KÖHH ja plaadilt edasi „...blind.” Ja teisel kuulamisel see kordub!

Kui ükskord ometi on ka kirjanditeemad antud ja mul pool juttu valmis ning tunni lõpuni jäänud kolmveerand tundi, leiab õpetaja, et on viimane aeg jaguneda suulise osa rühmadesse. Jagunemegi, osa lüüakse teise kohta istuma, mina satun hollandlase kohale, kes just on manustanud mandariini ja jätnud koored ja kaks seemet lauale salvräti peale. Lükkan need ettevaatlikult eemale, et mu paber ka kuhugi mahuks ja ta ise eriti ei näeks, et ma neid kahe näpuga lükkan. Peame algul isekeskis, seejärel rühmiti rääkima taolisel poriigaval teemal nagu Euroopa Liidu tulevik. Sõna antakse jälle järjekorras, jaokaupa, õpetaja lemmikutele rohkem, teistele vähem. Seda ma tagasisidesse kirjutan!!

Meie kaheliikmeline rühm peab välja mõtlema musti stsenaariume, kuidas Euroopa Liitu tabab lõpp. Rühmanaabri fantaasia ei jookse, ta räägib majanduskriisist ja laienemise logistikast; selles väheses, mis mulle sõna antakse, toon sisse ka grandioosse looduskatastroofi teema – näiteks kui Eifelis hakkaks purskama vulkaan. Kahjuks ei jõua ma sellega kaasnevat häda ja hävingut pikemalt kirjeldada, vaid ainult vahele pista, et see on geoloogiliselt täitsa võimalik, sest õpetaja vehib kätega, kuidas Bitburgi õlletehas pumm! vastu taevast lendab – Saksamaal kahtlemata valus teema* –, ja siis räägib, et Holland võib ju kah merre vajuda, ja teema ongi läbi, ning edaspidi peame arvama ja põhjendama, mida asjast ise arvame. Võeh.

Siis lastakse tagasi, mäletan õnneks, kuidas kavatsesin pooleli jäänud kirjandilauset jätkata. Lastakse kirjutada „nii kaua kui vaja”, vahepeal käib õpetaja osi kodinaid autosse viimas. Eks jah sama kooli keeleeksameid ole ennegi olnud palju kordi, aga peaaegu kunagi ei ole eksam kestnud vaheajata üle nelja tunni järjest!

* Keski Saksa sõjaväes olnud eestlane kirjutas mälestustes, kuidas mai algul 1945 Sileesias oli nende positsioon õlletehase kõrval. Sõda käis ja ühtlasi käis ka õlletehas. Aga siis ühel hommikul tehas seisis ja sakslased teatasid, näod kaamed, et nüüd on siis lõpp. Ning mõne tunni pärast tuligi käsk, et pange relvad maha, sõda läbi.

* * *

Kuu aega vanas AW&ST-s kirjutatakse lennukite parendajast James Raisbeckist ja kui kahemootorise väikelennuki uudse propelleri arutelu on lõppenud ja ruumi üle jäänud, ütleb ta ka mõne õpetussõna ettevõtjatele, millest esimene on taoline tarkus: ära kunagi tööta kaua lollide heaks.

Eesti ajakirjanduskünnist järgmine küll ei ületanud, aga detsembri algul lõppes Prantsusmaal Concorde’i ainsa (2000) lennuõnnetuse kohtusaaga. Esialgne süüdimõistev kohtuotsus kaevati edasi ja apellatsioonikohus langetas lõpliku otsuse: süüdlasi ei ole, aga lennufirma, kelle hooldustehnikud paigaldasid eelmisena startinud DC-10 külge nõuetele mittevastava titaanriba, mis lennurajale maha kukkus ja Concorde’i rehvi purustas, maksab hukkunute omaste nõutud kompensatsiooni. AW&ST kiidab, et sellisest mittekriminaliseerivast lahendist võidab eelkõige lennuohutus. Tänapäeval on nimelt mõistetud, et kui teenuseosutajaid mittesihilike vigade pärast karistada, siis nad pigem salgavad kui möönavad, ning taolised salavead võivad olla väga ohtlikud. Inglise keeli just culture, maakeeli õiglane kultuur, ametlik määratlus on määruse (EL) nr 691/2010 artikli 2 punktis k.

AugustaWestlandi leheküljesuuruse reklaami fotol on, muide, Piirivalve Lennusalga helikopter [ES]-PWC, koos ukse vahel kõõluvate piirivalvuritega.

Psychology Today kirjutab bilingualismist (mis tänapäeva arusaama järgi võib omandatud olla ka hiljem kui lapsepõlves).