2012

Aasta raamatud

• Ian Mortimer, The Time Traveller's Guide to Medieval England: A Handbook for Visitors to the Fourteenth Century
• Andrew Chaikin, A Man On the Moon: The Voyages of the Apollo Astronauts

Aasta helitoode
Ooper „Lembitu” (1961, salvestis 1966)

Aasta leiud
Isiklikust heliarhiivist kunagise menubändi esinemise raadioülekandest kaks lugu, mida nende „täielik diskograafia” ei tunne ja mida kumbagi mainib Google ühe korra, ning „Riku-Parmu” originaalsalvestis (mis oli mul aastaid kadunud, aga nüüd avastas selle loogika – nii vana salvestis p.o vanal lindil).


Teadustaja ütleb „Mart Saar”. Originaal: signaali-kohina suhe on u 40 dB

Koopia: signaali-kohina suhe on u 10 dB

Aasta sõnad
Aprillis koostasin selle blogi sõnade loetelu ja sain teada, et mu eestikeelne sõnavara on põhivormideks taandatuna umbes 34 000 sõna. Tehke järele.

Aasta lahkuja
MSN, nüüh-nüüh...

Aasta naer
Aasta naeru ja aasta valestikuulmise nimetusega pärgan ütluse sarja „Neli tankisti ja koer” kohast, kuidas tanki veetakse parvel üle jõe ja veotross katkeb. Tankijuht Grigori karjatab poola keeli midagi, mis kõlab täpselt nagu vene keeli „hui zeljonõi!!!” Pöörase naerulagina põhjustas nii nimi- ja omadussõna semantiline vastuolu kui ka tavatu järjekord, mis rõhutab just omadussõna erakordsust, rääkimata kohast ja hetkest.

Aasta ärajäämine
Eleegilise klassikalaulu „King Kong” sõnadega, nii ammu kui 1989:

Pensionärid Max ja Marta kartsid hirmsalt karvast ahvi,

ennast peitsid peldikusse, kassi panid kinni kohvri.

Oodates nüüd ilma lõppu, hirmust närisid nad krohvi.

Maailma lõpp jäi ära ka tänavu. Nomaisaa aru kergeusklikest, kes kõike usuvad. Vanaema rääkis kergeusklikkuse tipu näitena, kuidas tema lapsepõlves, Vabadussõja ajal oli kuulujutt, et Inglise sõjalaevad tunginuvat mööda jõge üles ja pommitanuvat Raplat. Kes on Raplas käinud ja Rapla jõge näinud, see teab, mismoodi asjalood on tegelikult – ka sada aastat tagasi oli Rapla jões umbes sama vähe vett kui praegu.

Aasta foto
2012 oli võtete arvu poolest kõige tootlikum fotoaasta, aga oma osa oli selles automaatsel (liikumistundlikul) tihasekaameral, mis lahmis rõdufaunat pildistada eriti rohkesti kevadel ja suvel. Pildiarhiivis säilitasin ainult lindudega pildid ja need on ka liiginimetustega märksõnastatud, et soovi korral saab uurida, mida teeb mingi liik teise liigi saabumise peale.

Vidinatest lisandus tänavu intervalomeeter.

Tehnikatest lisandus tänavu suvel liitsäri (fused exposure), mida ma vist kunagi ammu (umbes Photomatixi hankimise aegu) olin proovinud, aga jätnud kõrvale ja keskendusin pisut ebareaalse ilmega HDR-ile. Valesti tegin! Liitsäripildid on palju realistlikumad. Nippidest vesiloodiga panoraam käest.

Käisin elu esimesel fotokoolitusel, kust sain teada palju uut või unustatud vana, näiteks et automaatne valgetasakaal võib mõnikord olla päris asjalik või kuidas pildistada läbi klaasi.

Tellisin esimese fotoraamatu (teenusest Blurb), mida ma ise veel ei ole näinud, aga mille saaja väitel olnud kvaliteet põrutav.

Aasta postisaadetis
Õigemini oli see aadressi tuletamine mitme vidina ja Google’i kolme teenuse abil: käisime külas, mul jooksis taskus õuefotode pärastiseks lokaliseerimiseks GPS-träkk, mida kuvasin Google Earthiga. Sellest sai teada asukoha paari maja täpsusega (no mis värvi maja katus oli, tänavalt ei näind). Pärast lahkudes tegin teiselt poolt tänavat majast pilti, mida võrdlesime siis Google’i tänavavaatega, ja pärast kontrollisime aadressi Google Mapsiga üle, kas näitab samasse, kuhu GPS-träkk. Jõulukaart läks kohale!