Märkan alles täna, et kuigi püüdlesin peopiltidel siivsuse poole, on pildil, kus auhinnajagaja tõstab võitjate kätt nagu poksikohtunik, tal kaenaalused pisut märjad. No jõuan siis kõike märgata. Nagu kunagi tegin üht ülevaate-pildiprogrammi ja kuigi püüdsin kah, et oleks ilus ja kena ja mes keik, aga alles valmis programmist nägin, kuidas ühe kõnekoosoleku pildi (mida ei olnud võtnud mina) paremas servas paistis ühel daamkuulajal pikalt parema hõlma alla ja sealt vaatas vastu kaunis must pitsrinnahoidja. Mõtlesin siis, et no kui inime kõnekoosoleku tarvis nõnda rõivastus, ju ta siis ei pahanda, et see jäi ka pildi peale.
Vat alles ükspäev kurtsin nõmetõlkija üle, kes ei teadnud, et maternity tähendab inglise keeles sünnitamist. Täna maadlen teise samasugusega, kes ei tea, et Schiffahrt on saksa keeli laevandus. Täna näen ka tõlget, millest ei ole aru saada, kas selle on loonud düsgraafik või Bingi masintõlge (sest Google’i masintõlge oskab vist ainsust ja mitmust ühildada); pooldan viimast versiooni.
Inglise Wikipedia tänane esikülje lugu on „South Parki” osast Mr. Hankey, the Christmas Poo (1997), mis oli I hooaja jõulujagu ja mida omal ajal näidati ka Eestis. Seal tulid ettekandmisele mitu laulu, muu hulgas hiljem filmigi jõudnud Kyle’s Mom is a Big Fat Bitch, ning teleekraanidele astus reibas Mr. Hankey, keda sarja eesti tõlkija Tom Karik nimetas hellitava nimetusega „rääkiv jõulujunn”. Sama Wikipedia artikkel pajatab, et 15 a tagasi olid ameeriklased paiguti väga šokeeritud, et mõelda, rääkiv jõulujunn, aga samas avas just see jagu sarja tee kuulsusele.
Kui kaks asja üldse mitte kokku ei sobi, siis üks olen mina ja teine on jootekolb. Mõistan, et midagi on väga valesti, kui joodis püsib nagu kaks kopikat jootekolvil (ja aluspapil), aga mitte joodetavate traatide küljes. Joodis traate ei märga kohe kuidagi: panen traadi sisse, võtan välja – mitte joodisepoegagi! Ühe korra jääb kuidagi juhuslikult üks plönn , aga kui tahan seda paremaks sulatada, tuleb see traadi küljest lahti ja kargab tõlviku külge tagasi. Kusjuures, märgitagu, traadid on nii peenikesed, et neid ükshaaval palja silmaga hästi ei näe. Tulemusena nühin otsi liivapaberil, keerutan omavahel kõvasti kokku, teibin üle, teen juhtmele tõmbetakistiks sõlme peale, surun ühendused vahtplastitüki abil paigale ja kruvin karbi kinni. Tulemus on sihuke, et piesoelement on ühendatud 3,5 mm sisendi külge ja toimib valjude helide mikrofonina. Spektrit alles uuritakse.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment