13.12.12

N, 2094. päev: epistel, kuidas saada, vanad ülesleidused ja muu sarnane

Tänane keeleepistel räägib vanal pahal eelarvamuste teemal. Eks ole ju teada, et „teostama” on paha ja nii kirjutada-ütelda ei ole sünnis. Aga – mõelge ikka hoolega, kuskohas ei ole. Keelesoovitusi antakse tavaliselt mingi konkreetse vohava väärkasutuse piiramiseks – sõnaga „teostama” on see olnud nimisõna ja „teostama” paari kasutamine kohas, kus ilusas eesti keeles öeldaks lihtsalt tegusõna: üks kunagine leivaisa näiteks teatas veebilehel, et ta „teostab tõlkimist”. Eesti keeles: tõlgib.

Aga peale selle tähendab „teostama” ka ’teoks tegema’ ning selles tähenduses on selle kasutamine täitsa okei: ma olen juba nii vana, et kui kuskil näen näiteks projektide, programmide ja muude ettevõtmiste „elluviimist”, siis esiteks meenub, kuidas omal ajal viidi muudkui ellu NLKP eelmise kongressi ideid (mis fraas iseenesest ei tähendanud midagi). Seda kuulutasid isegi spetsiaalsed propagandasildid ja -tulbad, kus peal mõistlikku juttu ei olnudki; ka meie maja vastas platsinurgas seisis u 1 × 1 × 6 m rauast sõrestik, mis kuulutas vasakule NLKP ja paremale КПСС, mida meie aknast õnneks ei paistnud ja mille üksiktähti kandvad tahvlid 1980. aastate lõpus asendati, nii et uus sõnum oli ühele poole EESTI ja teisele poole IME + rukkilill. Teiseks võiks millegi ellu viimise kohta küsida lapsesuuga (kriitiline mõtlemine on lastele kaasa sündinud, alles hiljem harjutatakse nad ümber uskuma igasugu pahna), et kas siis enne „elusaks kandmist” on sama asi surnud?

Nõndap et siis teadke: kui te kirjutate „ellu viimise” asemel „teostama”, siis mu toimetajakäsi seda maha ei tõmba.

* * *

Olen eile kasutanud tõlkes võimaluse olemasolu kohta mitmes lauses järjest tegusõna „saama”. Tudengiajal käis kooriproovis mingi tähtsa kontserdi eel dirigenti usutlemas tudengilinnaku telekanali reporter (kes muidu oli ka koorivend); pärast tuli dirigent harjutusruumi tagasi, oli kuidagi pahur, aga ei tahtnud öelda, miks. No kui saade valmis, siis võis sealt näha ja kuulda kogu tudengilinnak, et jutt oli muidu täiesti asine, aga viimane küsimus dirigendile oli: „Te olete ülikooli kuulsa koori kuulus dirigent. Kas tänu sellele saate ka paremini?”

* * *

Sõbrunen täna feisspukis minuealise suhteliselt lähedase sugulasega (vanaemad on täditütred), kellega olin kooliajal traditsiooniliselt kirjavahetuses (vanaema oli oma täditütrega, isa üksvahe selle lapse perega jne), aga keda viimati nägin 1992. Veel saan teada, et I klassi pinginaaber võitis fotovõistluse.

Keegi lahke inimene on pildistanud ja pannud Wikipediasse Ateena arheoloogiamuuseumi „mureliku kaheksajala” pildiga vaasi foto. Aitäh, aitäh! — Teine täna Wikiepdiast leitud asi on artikkel 1957 ilmunud raamatust ninalkõndijate sugukonna (Rhinogradentia) loomadest, mille õnge läks mu lapsepõlves ajakiri Eesti Loodus ja ilmutas sellest pika tõsiteadusliku artikli.

No comments: